Eelmise aasta statistikaameti rahvastikuprognoos 2025. aasta kohta oli optimistlikum, kui praegused andmed lubavad. Toona prognoositi üle 11 000 sünni selleks aastaks, kuid praeguste andmete kohaselt sündimus selle numbrini ei jõua.

Kui eelmise aasta juunis registreeriti Eestis 800 sündi, siis see aasta oli 749 sündi. Sealhulgas registreeriti kaksikuid kaheksa paari, neist üks paar poisse, kolm paari tüdrukuid ja neli segapaari. Sündisid ka ühed kolmikud.

Kõige rohkem sünde registreeriti Harju maakonnas, kus sündis 1991 last. Kõige vähem registreeriti sünde Hiiu maakonnas, kus tuli ilmale 15 last.

Sündide arv on Eestis kahanenud juba mõnda aega. 2022. aasta langes sündimus aasta varasemaga võrreldes 12,7 protsenti, 2023. aastal 7,5 protsenti. 2024. aastal sündis Eestis 9646 last, poolaasta sündide arv oli 4922.

Sotsiaalministeeriumi nõunik Alis Tammur kirjutas ERR-i artiklis eelmise aasta alguses, et Eesti seisab silmitsi ajalooliselt madalaima sündimusega. Selle aasta esialgsed andmed näitavad, et trend jätkub.

Surmade arv on tänavu esimesel poolaastal eelmise aastaga võrreldes vähenenud. Kui 2024. aasta esimesel poolel suri 7975 inimest, siis tänavu surnud 129 inimest vähem.

Abielu registreerimiste arv vähenes võrreldes eelmise aasta esimese poolega.
2025. aasta esimesel poolel oli registreeritud 2285 abielu, millest 41 notarite ja 42 vaimulike poolt. Kõige populaarsemad kuud abiellumiseks olid mai ja juuni, kui abielluti 667 ja 526 korral. Eelmise aasta samas ajavahemikus sõlmiti 2509 abielu, vahe on eelmise aastaga võrreldes 224.

Tänavu esimeses pooles lahutati 1567 abielu. Lahutuste arv 2024. aasta samas ajavahemikus oli 1616.