Von der Leyeni vastu algatatud usaldushääletus ei saavutanud vajalikku kahekolmandikulist häälteenamust. Euroopa Komisjoni presidenti umbusaldas vaid 175 parlamendiliiget. Umbusaldamise vastu hääletas 360 ja erapooletuks jäi 18 liiget.

Von der Leyeni umbusaldamise peamine toetaja, Rumeenia natsionalist Gheorghe Piperea kritiseeris muu hulgas komisjoni keeldumist avalikustada von der Leyeni ja vaktsiinitootja Pfizer tegevjuhi vahelisi sõnumeid Covid-19 pandeemia ajal.

"Otsustusprotsess on muutunud läbipaistmatuks ning tekitab hirmu korruptsiooni ees. Euroopa Liidu obsessiivse bürokraatia, näiteks kliimamuutustega võitlemise, hind on olnud tohutu," ütles Piperea esmaspäeval parlamendile.

Oma juhtimist puudutava arutelu käigus kaitses von der Leyen oma saavutusi parlamendis, lükates tagasi kriitika tema pandeemia ohjeldamise kohta ja väites, et tema lähenemisviis tagab võrdse juurdepääsu vaktsiinidele kogu Euroopa Liidus.

Kuigi umbusaldusettepanekul oli vaid väike võimalus õnnestuda, oli see von der Leyenile poliitiline katsumus, kuna tema juhitud komisjon peab praegu läbirääkimisi USA president Donald Trumpi administratsiooniga, et vältida USA karme tollimakse EL-i kaupadele.

See oli esimene kord alates 2014. aastast, kui komisjoni president seisis silmitsi umbusaldamisega. Ka toonase presidendi Jean-Claude Junckeri umbusaldamine kukkus läbi.