"Praegu  on olemas rahastus esmase droonituvastuse võimekuse loomiseks idapiiril ja plaanitud arendused viiakse ellu 2027. aasta lõpuks," ütles Taro ERR-ile.

Ta rääkis, et Eesti sai hiljuti Euroopa Komisjonilt Euroopa Liidu piirihalduse ja viisapoliitika rahastu kaudu kokku üle 22,7 miljoni euro, neist 18,3 miljonit eurot idapiiri droonimüüri ja maismaapiirile seirele optilise lisakaabli ehituseks ja 4,5 miljonit eurot Narva innovatiivse droonituvastuse ja -tõrjepositsiooni prototüübi loomiseks.

"Kokku on Euroopa Liidu piirihalduse ja viisapoliitika rahastust koos riikliku kaasfinantseeringuga piirile eraldatud 79 miljonit eurot, millest enamus on eraldatud politsei- ja piirivalveameti projektidele. Tehnoloogia areneb kiiresti ja lisaks juba rahastatud arendustele on vaja kogu aeg uusi ja kaasaegseid lahendusi, milleks on mõistlik pidevalt taotleda raha avanevatest taotlusvoorudest," lausus Taro. 

Taro lisas, et tööd jätkatakse selliste võimete arendamiseks, et tuua taevast juba avastatud droonid alla.

Ta rõhutas, et droonimüür on üks oluline osa laiapindsest riigikaitsest. "Kõik piiriga seonduv on siseministri jaoks prioriteetse tähtsusega, kuna Ukraina kogemus on näidanud, kui oluline on droonide avastamis- ja tõrjevõime. Oluline on meeles pidada, et droonimüür pole vaid piiritaristu tehniline arendus, vaid üleriigiline võrgustik. Tegu on üsna suure investeeringuga ja kui soovime potentsiaalse sõjalise kriisi puhkemisel võimalikult ära hoida inimkaotusi, siis see tasub kindlasti ära," sõnas Taro.

PPA: otsus projekti mitte rahastada meile olulist mõju ei avalda

Ka politsei- ja piirivalveameti arendusekspert Hanna Heier ütles, et Euroopa Liidu rahastusest droonimüüri loomiseks ilmajäämine olulist mõju projektiga jätkamisele ei oma.

"Otsus projekti mitte rahastada meile olulist mõju ei avalda. Me otsime pidevalt erinevaid rahastusvõimalusi ning hoiame nii-öelda raudu mitmes tules. Ehk siis selle mitterahastatud projekti tegevusele otsime muid võimalusi edasi liikumiseks," ütles Heier ERR-ile.

"Meil on droonituvastuse ja tõrjevõimekuse arendamiseks olemas juba kaks erinevat välisrahastust pluss riigieelarve 2027. aasta lõpuni, ca 17 miljonit eurot. Droonimüüri projektiga liigume plaanitult edasi. Tegeleme turu-uuringute ja tehniliste kirjeldustega praegu. Ning sel aastal avaldame riigihanke tuvastusseadmete ja tõrjeseadmete soetuseks ja eelduste kohaselt saame 2026. aastal hakata reaalseid seadmeid soetama ja paigaldama," rääkis Heier.

Heier sõnas, et raha, mis oleks tulnud Euroopa Liidust, oleks kasutatud koostööks. "Projekti eesmärk oli arendada ja teha koostööd meie partneritega, kes seisavad silmitsi sarnaste probleemidega. Ehk mis meie idapiiri taga toimub ning leida siis selle lahenduse jaoks erinevaid võimalusi ja siis neid ka selle projekti raames rakendada ja siis õppida nendest õppetundidest," lausus ta.

Droonimüür on Heieri sõnul droonituvastuse ja tõrjevõime loomine Eesti idapiirile ja ka nelja suuremasse linna ehk Tallinnasse, Narva, Tartusse ja Pärnusse.

"Esimene ambitsioon on vastavalt vabariigi valitsuse määrusele kaitsta ja valvata politsei poolt valvatavaid objekte uute droonidest tulenevate ohtude eest, sellepärast loome ka statsionaarse tuvastusvõimekuse nelja suuremasse linna. Samuti kaitsta ja valvata Eesti-Vene piiri piiriülese kuritegevuse eest, näiteks salakaubavedu," selgitas Heier.

"Samuti ka näiteks mobiilsete seadmetega meie inimeste turvalisuse tagamine, mis puudutab isikukaitse poolt ja siis olla ennetavalt valmis kõrgendatud ohuga sündmustel, näiteks laulupidu või reageerida muudele droonidest
tulenevatele ohtudele, et ka meie eriüksused ja kiirreageerijad oleksid
nende seadmetega varustatud paremini. PPA vaatab praegu küll kuritegelikke ohte, aga me teeme koostööd ka kaitseväega," lausus Heier.

Leedu ja Eesti ei saanud Euroopa Liidu rahastust nende kavandatud droonimüüri rajamiseks välispiirile, teatas Leedu siseministeerium esmaspäeval.

ERR teatas eelmise aasta novembris, et valitsus on lubanud järgmisel kolmel aastal toetada droonimüüri arendamist kokku ligi 12 miljoni euroga, kuid politsei- ja piirivalveamet otsib projektile erinevatest allikatest lisarahastust, näiteks taotletakse toetust Euroopa Liidu sihtotstarbelistest fondidest.