Laias laastus mõtlevad valitsus ja koolid sarnaselt: õppetöös võiks laps seadmeid õpetaja loal kasutada, ent vahetundides tuleks pigem kaaslastega suhelda. Selle eesmärgi saavutamiseks pakuvad riik ja koolid erinevaid lahendusi.

"Me aina rohkem läheme selle peale, et rääkida õpilastega ja rääkida ka lastevanematega. Kui me alustasime seda teemat võib-olla kolm aastat tagasi, siis ei olnud tore: oli õpilastele väsitav, oli õpetajatele väsitav ja lapsevanemad ei saanud üldse aru, mis toimub. Aga kui me juba läheme sellesse aastasse, siis enamus lapsi meil koridorides vahetunnis, rääkimata õppetunnist ei kasuta nutitelefone. Üksikud loomulikult on, aga see on ka loogiline," rääkis Tallinna Pääsküla kooli direktor Merike Truu.

Pääsküla koolis on üles pandud sildid, mis tuletavad meelde, et telefon pole lubatud. Seejuures on aga kõikide koridoride otstes nutialad, kus lubatakse telefoni kasutada, aga siiski vaid kindla eesmärgiga.

"Me tahame piirata seda tegevust seal, see on üks asi. Ja teine asi on piirata just sõltuvust tekitavaid tegevusi ehk siis sotsiaalmeedia on see põhiline, mida kogu aeg rullitakse edasi-tagasi ja nii edasi. Aga me ei keela sõnumite vahetamist, helistamist, selliseid asju me ei keela. Aga me eelistaksime, et õpilased vahetunnis pigem suhtleksid omavahel või liiguksid ringi, mitte ei istuks reas, telefonid peos," selgitas Truu.

Kuid on ka koole, kus telefonid peavad jääma koolikotti ning niisama neid välja ei võeta.

"Reaalkoolis on seitse-kaheksa aastat kehtinud põhimõte, et esimene kuni üheksas klass nutitelefonis koolipäeva vältel ei ole, kui õpetaja seda ülesannet konkreetselt nendele ei sea. Ja gümnaasiumi puhul on see, et me ei ole seda eraldi reguleerinud, mis tähendab seda, et loodame, et meie õpilased on kasvanud sellisesse teadlikkusse juba 16. eluaastaks, et nad saavad ise otsustada, kas nad vahetunnis on telefonis või mitte," selgitas Tallinna Reaalkooli õppealajuhataja Madis Somelar.

Selline reeglistik kehtib reaalkoolis hetkest, mil õpilase käsi hommikul kooliust puudutab kuniks nad koolimajast lahkuvad. Loomulikult on erandeid, kuid selline on üldreegel. Kui mõni õpilane selle vastu eksib, siis aitab kõige paremini vestlus.

"Loomulikult on ju neid õpilasi, keda sa vahetunni ajal ikkagi näed, et nad on võtnud telefoni lahti ja seal olnud. See kuulub kasvatuse juurde. Siis me jääme seisma ja vestleme õpilasega, et ole hea, ära ole seal või siis ka küsid teinekord, et mis see mure on, mida sa lahendad. See ei saa olla tohutult jäik," ütles Somelar.

Koolijuhid nendivad, et parimate tulemuste saavutamiseks tuleb lisaks lastele rääkida ka vanematega. Merike Truu sõnul on Pääsküla koolis sel aastal olukord märkimisväärselt paranenud, sest lapsevanemad suhtuvad teemasse tõsisemalt.

"Ja sealt, kui lapsevanemad taha tulid, ma tunnen, et lapsed mõistsid, et õpetajatel on nüüd vähem tööd just sellega, et rääkida neile, et võib-olla ei istuks kogu aeg nutitelefonis," ütles Truu.

Reaalkoolis on isegi näide, kus 6B klassi vanemate koosolekul otsustati, et õpilased annavad telefoni õpetaja kätte hoiule.

"Koolipäeva alguses nad panevad oma telefoni kindlasse kohta – ehk siis konkreetselt meie klassis on selline kast selleks – ja koolipäeva lõpus nad võtavad selle sealt tagasi," rääkis reaalkooli 6B klassijuhataja Reet Varik.

Variku sõnul tuli selline algatus just lastevanematelt. "Nad viitasid ka sellele, et väga sageli näiteks spordilaagrites, huviringide laagrites, laagrites samuti ju korjatakse need ära, et nendel ei ole päeva jooksul võimalus nutiseadmes olla," sõnas Varik.

Telefonid võetakse kastist välja vaid juhul, kui see on koolitööks vajalik. Kast seisab õpetaja laua juures, lukku seda ei panda. Klassijuhataja sõnul mõistavad õpilased, et nutiseadmed segavad õppimist.

"Just eile arutasime päris pikalt ja nad jõudsid ka selleni, et see tegelikult tekitabki sõltuvust, et vaatan ühe video ära, siis tahan kohe järgmist, siis tahan ülejärgmist ja tähelepanu hajub täiesti. Nii et põhiline on see, et tegelikult tuleb noortega arutada, tuleb ühised reeglid kokku leppida ja tulebki just näidata, et see on meie ühine mure, et see ei ole selline asi, mida keegi kuskilt väljast tuleb ja ütleb, et nii meie nüüd ütleme, et teie peate nii tegema," rääkis Varik.

Sotsiaalminister Riina Sikkut teatas üle-eelmisel nädalal, et tahab õppetööväliselt nutiseadmed koolides keelata. Koolijuhid ühtsetele reeglitele vastu pole, sest see muudaks nende elu lihtsamaks, ent lauskeeldu ei poolda.

"Ootan huviga, mis sealt tuleb. Ühest küljest ja kui see väga range keeld tuleb, siis ma usun, et koolid isegi ei ole nõus sellega, rääkimata lapsevanematest. Aga võib-olla, kui seal on mingi regulatsioon, on ju mingi valikuvõimalus või vabadus, siis miks mitte, kui riik taha tuleb," ütles Truu.

"Meil on riigi tasemel kokku lepitud, millal algab koolipäev, meil on riigi tasemel kokku lepitud, milline koolipäeva struktuur üldises printsiibis võiks olla. Miks me ei võiks reguleerida ka seda osa, mis puudutab mobiiltelefone. Lihtsalt siin on ka see kooliga koostöö koht, et kui on suur raam ette antud, siis autonoomia peaks olema selles, et kui ma tahan õppetöös kasutada, siis Eesti õpetaja võib valida endale selle metoodilise võtte, kuidas ta parajasti mingisugust teemat õpetab. Ja loomulikult, vanemad peaksid siin õpetajate selja taga seisma, et lõppkokkuvõttes me ju toetame hea, kvaliteetse hariduse saamist õpilaste puhul," kommenteeris Somelar.