Võrumaa omavalitsustes on alates teisipäevast kuni neljapäevani toimunud rahvakoosolekud, kus kohalikele elanikele on antud ülevaade müratoetusest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Me oleme täna loonud inimestele võimaluse selle toetuse näol, et nad saavad vahetada aknad uksed, et vähendada müra," ütles riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) riigivarade valdkonnajuht Tambet Tõnisson.

Muresid on olnud mitmeid. Näiteks, miks nõutakse toetuse jagamisel sissekirjutust, kuna on neidki, kes on laste kooli- ja lasteaia kohtade tõttu sisse kirjutatud mujale.

"Me tahaks ikkagi seda kohalikku inimest, seda kohalikku, kes iga päev on selle teema ja murega koos. Meie eesmärk ei ole selle toetusega toetada inimest, kes tuleb suvel võib-olla kuskilt Eesti suurlinnast ja on siin kaks, kolm päeva. Ja siis ta selle nii-öelda riigi raha investeerib oma suvilasse, see ei ole eesmärk," rääkis Tõnisson.

Toetust hakatakse jagama põhimõttel, kus esimeses järjekorras saavad sajaprotsendilist ehk maksimaalselt 8000-euro suurust toetust harjutusalast kuni kahe kilomeetri kaugusel elavad inimesed, kes saavad pensioni, töövõime- või toimetulekutoetust.

Teises järjekorras on tööealine elanikkond, kelle elamu samuti kahe kilomeetri sees – nemad saavad toetust 90 protsendi ulatuses ning omaosalus on 10 protsenti.

Sellesse kategooriasse kuulub kolme lapse ema Keiu Koidusaar, kelle kodu jääb alast 1600 meetri kaugusele. Toetuse abil soovib ta parendada maja fassaadi.

"See on natuke õhukene. On kosta ikka väga tugevasti tuppa. Mürsud või mis iganes seal tugevamad asjad on. Aknad värisevad ja see on kuulda tuppa," ütles Koidusaar.

Toetust saavad küsida ka korteriühistud ning kõik need, kelle elamud jäävad alast kahe kuni nelja kilomeetri kaugusele. Nende toetus oleks kuni 70 ning omaosalus 30 protsenti. Sellesse kategooriasse jäävatel elanikel erilist lootust toetusele pole.

"Eriti ei looda, kui saab, siis saab, kui ei saa, ei juhtu ka mitte midagi. Kui vaja, siis soojustan ise või panen müratõkke. Minu maja sein püüab kõik kinni, mis sealt tuleb. Õnneks on mul juba plastaknad ees, need enam ei kolise. Aga kellel ei ole, siis see on kuulda," sõnas Liiva küla elanik Lennart Jürgenson.

Seda, kui kaugele kellegi kodu täpselt harjutusalast jääb, saab järele vaadata spetsiaalselt selle toetuse jaoks tehtud kaardirakendusest, sisestades oma kinnistu andmed. Kuni nelja kilomeetri mõjutsooni jääb umbes 3000 eluhoonet.

"Loeb loomulikult sellest palju inimesed oma taotluste toetuse summad on, aga noh, see number võiks olla äkki 100-150," ütles Tambet Tõnisson.