Haridusministeerium tutvustas teisipäeval keeleseaduse väljatöötamiskavatsust. Haridusminister Kristina Kallas ütles, et välispäritolu rahvastiku osakaal Eestis on hakanud kasvama, eriti tempokalt viimase kahe aasta jooksul, seega on süvenenud ka probleem töötajatega, kes ei ole võimelised eesti keeles suhtlema.

Sellest tingitult on ministeerium välja töötanud keeleseaduse muudatused, millest üks puudutab kinodes näidatavate filmide tõlkimist.

"Suurt pahameelt on tekitanud see, et meil on olemas vene keelde dubleeritud filmid, millel pole eestikeelseid subtiitreid, täiesti venekeelsed seansid," kirjeldas Kallas, kelle sõnul on väljatöötamiskavatsuses ettepanek dubleeritud seansse mitte enam lubada.

Samas rõhutas Kallas, et dubleerimiskeeld puudutab ainult kinolevi ning erandiks on laste- ja koguperefilmid, mida võib ka edaspidi pealelugemisega näidata.

"Vene keelde dubleeritud filmid on mugavusvalik, nii oledki ainult venekeelses keskkonnas," ütles haridusminister. "Püüame inimesi jõumeetoditega pressida teistsugustesse keskkondadesse kui ainult venekeelne."

Keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk lisas, et riik on seni olnud vastutulelik ning ka paljude ametiasutuste veebilehed on sajaprotsendiliselt vene ja inglise keelde dubleeritud, kuid tegelikult ei pea kõik olema võõrkeeles kättesaadav. Ammugi, et tänapäeva tehnilised vahendid lubavad meil nii eesti kui mõnes muus keeles üle maailma veebilehti lugeda.

Haridusministeerium tahab keeleseaduse uuendamisel tõhustada ka sunnimeetmeid ja seda just töövõtjate suhtes, et motiveerida neid keelenõudeid täitma. Juriidilise isiku sunniraha ülemmääraks seab kavandatav eelnõu 9600 eurot ning füüsilisele isikule 1280 eurot.

Lisaks on plaanis kehtestada riigilõiv samal tasemel juba kolmandat või rohkemat korda tehtavale tasemeeksamile ehk kui inimene on kaks korda B1 eksamil läbi kukkunud, tuleb tal kolmandat korda eksamit tehes riigilõivu tasuda.

Kallas selgitas, et eesti keele tasemeeksamite mahud on seoses eestikeelsele õppele üleminekuga väga palju kasvanud ja elu näitab, et sageli käiakse eksamil selleks, et teada saada, millisel tasemel ollakse.

"See on riigile väga kallis keeleõppemeetod ja lisaks tekitab järjekordi ja väga suurt pettumust, sest statistika näitab, et väike osa inimesi teeb tasemeeksami ära. Põhjuseks on see, et eksamile tullakse täiesti õppimata, igaks juhuks," lausus ta.

Keeleseaduse muutmisel on eesmärk tõhusamalt tagada eestikeelne asjaajamine avaliku sektori asutustes. Selleks on väljatöötamiskavatsuses ettepanek, et eestikeelset asjaajamist rakendavate organisatsioonide loetellu lisatakse ka kohalike omavalitsuste valitsusorganid ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kelle alla kuuluvad ka ülikoolid.

Ka on eelnõus kavas täpsustada välisspetsialistide ja välisekspertide mõistet nii, et kui õpetaja saabub välismaalt Eestisse, et õpetada ametit, mille jaoks Eestist õpetajat leida pole võimalik, kehtiks neile pärast saabumist viieaastane erand. Pärast viit Eestis elatud aastat rakenduks aga neilegi keelenõuded.

Lisaks plaanib haridusministeerium sõnastada uues keeleseaduses täpsemini murdekeeli puudutava.

"Plaanis on koostada murdekeelte toetamiseks terviklik tegevuskava /.../, kus on konkreetsed tegevused ja eelarve," ütles haridusminister ja lisas, et seadus peaks sätestama, kuidas võru, mulgi või setu keelt hariduses kasutada ning andma õiguse seda rahvastikuregistris teise emakeelena määratleda.

Ehkki Bolti taksojuhtide ning Bolti ja Wolti kullerite nigel keeleoskus on palju tähelepanu pälvinud, on see küsimus kavandatavatest muudatustest välja jäänud. Kallas ütles, et taksoteenuse osutajaile kehtib praegugi B1 keelenõue, mistõttu ei pea ministeerium vajalikuks seda veel reguleerida. Lisaks on Bolt lubanud, et hakkab ise oma töötajatele keelt õpetama ja keeleoskust kontrollima.

"Toidukullerite puhul on tagasiside, et nad püsivad selles ametis ülilühikest aega, need on tööturule sisenemise ametid," märkis Kallas, kelle sõnul on taksojuhtide puhul pigem küsimus järelevalves.

Ilmar Tomusk tõdes, et keeleamet ei jõua kõiki taksojuhte kontrollida – ametis töötab kümme inspektorit ja kontrollsõite nad ei tee, vaid üldjuhul reageerivad kaebustele.

Eelmisel nädalal arutas keeleseaduses kavandatavaid muudatusi riigikogu kultuurikomisjon. Haridusministeerium loodab eelnõuga välja tulla sel sügisel.