Meeleavaldusel osalenud nõudsid õiglaste ja kiirete kompensatsioonide väljamaksmist metsaomanikele, kelle maale kehtestab riik looduskaitselised piirangud maa kasutamiseks.

Samuti nõudsid meeleavaldajad looduskaitse alla võetava eraomanduses oleva metsa asendamist riigile kuuluva majandusmetsaga, maatulundusmaa maamaksu tõusu jäämist enne maade korralist hindamist lubatud 10 protsendi piiresse ning eramaale põhjendamatute piirangute lisamise lõpetamist. 

Meeleavalduse korraldasid Eesti erametsaliit, sellega liitusid Eesti põllumajandus-kaubanduskoda, Eesti talupidajate keskliit, Eesti omanike keskliit ja Lahemaa maaomanike liit. Oma toetusest maaomanike meeleavaldusele andsid teada ka Eesti jahimeeste selts ja Eesti maaparandajate selts.

Erametsaliidu juhatuse esimees Ants Erik andis riigikogu esimehele Lauri Hussarile üle ettepanekud vajalikeks seadusemuudatusteks. 

"Üle terve Eesti kohale tulnud suur maaomanike hulk näitab ilmekalt, et piirangutega seotud probleemid on teravad ja mõjutavad maaomanikke kõikjal, sõltumata nende elukohast," ütles Erik. "Ehkki me tahame täiesti tavalist asja - õigust elada, töötada ja ettevõtlusega tegeleda meile endale kuuluval maal - ei ole see paljude maaomanike jaoks enam iseenesest mõistetav. Inimesed tunnevad üha valusamalt, et nende elu ja soovid ei loe otsustajatele midagi." 

Eestis on statistilise metsainventuuri andmetel range kaitse all 50 000 hektarit erametsa, veel 150 000 hektarit on leebemate piirangutega. Maaomanik ei saa piirangute puhul oma maad kas üldse tulu teenimiseks kasutada või saab seda teha vaid osaliselt.

Erik rõhutas, et meeleavalduse korraldamine pole mitte lõpp vaid algus. "Poliitikud on eraomandi puutumatust ja maaomanike õigusi piisavalt pikalt ignoreerinud ja ainuvõimalik viis siit edasi minna on asjaomaste seaduste muutmine viisil, mis tagab maaomanikele kindlustunde, et riik arvestab nendega," ütles ta.