Peskov kritiseeris oma sõnavõtus NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi, kes kutsus alliansi liikmesriike üles lubama Ukrainal kasutada lääne relvaabi ka sõjaliste objektide ründamiseks Venemaa territooriumil.

"NATO on sellesse konflikti kaasatud, on otseselt kaasatud. See ei saa olla tema isiklik arvamus, ta on ametlik isik, kuna ta on NATO peasekretär," rääkis Peskov Vene telekanalile Ren TV.

Peskovi väitel flirdib Stoltenberg sõjalise retoorikaga, eskaleerides selliselt konflikti: "NATO suurendab eskalatsiooni astet, NATO flirdib sõjalise retoorikaga, langedes sõjalisse ekstaasi."

"See on reaalsus, millega meil tuleb ka edaspidi tegemist teha," lisas Peskov. "Aga meie sõjaväelased teavad ka, mida teha, nad jätkavad sõjalist erioperatsiooni kõigi ohtude peatamiseks," lisas Kremli esindaja.

Kommenteerides ajakirjaniku viidet Stoltenbergi sõnadele, et NATO ei hakka otseselt osalema Ukraina lahingutes, vastas Peskov, et selles on vastuolu.

Küsimusele, kas see siis tähendab, et allianss ikkagi läheneb otsesele vastasseisule [Venemaaga], vastas Peskov: "Nad ei lähene, nad [juba] on selles."

Stoltenberg kutsus ajakirjas The Economist antud usutluses Ukrainale relvi tarnivaid liitlasi üles tühistama nende kasutamise keeld sõjaliste sihtmärkide vastu Venemaal. "NATO liitlastel on aeg kaaluda mõne piirangu tühistamist, mille nad on kehtestanud Ukrainale saadetud relvade kasutamisele," ütles ta esmaspäeval ilmunud usutluses.

Venemaa alustas 2022. aasta 24. veebruaril täiemahulist sõjalist agressiooni Ukraina vastu. Vene võimud keelavad agressiooni nimetamist sõjaks ja nõuavad, et selle kohta öeldakse sõjaline erioperatsioon.

Venemaa massiivse surve alla jäänud Ukrainat toetavad lääneriigid, sealhulgas ka NATO liikmesriigid.

Venemaa president Vladimir Putin on läänt korduvalt hoiatanud, et see riskib Ukraina toetamise tõttu ülemaailmse sõjaga ning otsene konflikt Venemaa ja NATO vahel tähendaks, et planeet oleks Kolmanda maailmasõja lävepakul.

Venemaa ametnike sõnul on Ukraina rünnakud sügaval Venemaa sügavuses asuvate sihtmärkide, sealhulgas tsiviilpiirkondade ja isegi Venemaa tuumakaitse komponentide pihta, otseselt konflikti eskaleeriv tegevus.

Vene vägede sissetung Ukrainasse 2022. aastal tõi kaasa Venemaa ja Lääne vaheliste suhete kukkumise kõige madalamasse seisu pärast 1962. aasta Kuuba raketikriisi.

USA on korduvalt öelnud, et ei julgusta Ukrainat ründama Venemaa territooriumil asuvaid objekte, kuigi Ukraina on selle nimel kõvasti lobitööd teinud.

The Economist märkis, et Stoltenbergi väljaütlemised olid selgelt suunatud USA presidendile Joe Bidenile, kes on keeldunud lubamast Ukrainal USA relvadega Venemaad tulistada.