"Huvitav, kelle maksude eest Jürgen Ligi ja Tanel Kiik elavad? See, et ettevõtjad oma huvide eest seisavad on normaalne. Eesti riik peab samuti oma ettevõtjate huvide eest seisma nii, nagu seda teevad kõik teised riigid. Kurb on vaadata seda klaperjahti platvormimajanduse teemal, nagu oleks Bolt ühe väga suure Eesti tööandja ja maksumaksjana mingid kurjategijad," kirjutas Tsahkna.

"Kust need targutavad poliitikud kujutavad ette, et riigieelarvesse raha laekub kui mitte Eesti ettevõtlusest," lisas ta.

Ligi: Riisalo ei saa probleemist aru

"Piinlik kuulamine. Jälle," kirjutas Vikerraadiost MKM-i asekantsleri Sandra Särava intervjuud kuulanud riigikogu liige Jürgen Ligi (Reformierakond) sotsiaalmeedias.

"Teist korda aasta jooksul saab kõrge riigiametnik etteheite erahuvidest ja teist korda vastab ta komnoore õpitud uhkuse ja reipusega, et tema asi ongi seista erahuvide eest. Esimesel korral võtsin tema (majandus)ministril (Tiit Riisalol - toim) nööbist ja soovitasin alluvale õpetada, et tolle töö mõte on siiski avalike huvide esindamine, aga ta ei paistnud mõhkugi aru saavat, ei osanud kosta midagi ega ole ilmselt midagi ka ette võtnud. Kuigi on mu ees aruandekohuslane, kogemuste vahest rääkimata," jätkas Ligi.

"Tulemusena on jutt täna muutumatu, avalik teenistuja väidab end teenivat erahuve ja kiidab ärimudelit, mitte ei selgita, miks on ühiskonnale hea selle soodsam maksurežiim konkurentidega võrreldes. Erahuvide seostamine avalikega on pikem jutt ja selles pole antagonismi, aga siin on erahuvi ilmselgelt lähtekoht ja ministril taju puudub," lisas Ligi.

Kiik: Riisalol tuleb anda ammendavaid vastuseid

Kiik kirjutas sotsiaalmeedias, et endise töövaldkonna ministri ja riigikogu liikmena jättis kogu platvormitöö direktiivi puudutav segadus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) talle väga kummalise mulje.

"Eestil puudus sisuline põhjus ja ka õiguslik alus platvormitöö direktiivi puhul saavutatud kompromisslahenduse vastuvõtmist pidurdada, aga paraku Eesti 200 poliitikute eestvedamisel seda mitu kuud tehti," lausus Kiik.

Ta märkis, et väga omapärane oli selle punkti arutelu takistamine ka Euroopa Liidu asjade komisjonis, kus ametliku otsuseni ei jõutudki. "Rõhutasin 8. märtsil toimunud komisjoni istungil, et Eesti ei tohi lähtuda õigusloomes üksikute ettevõtete ärihuvidest ning Euroopa Liidu nõukogu otsuse blokeerimine on juba muutunud piinlikuks ja hakanud kahjustama Eesti mainet Euroopa Liidus. Tänased uudised ainult kinnitavad, et minu mure oli põhjendatud," kirjutas Kiik.

"Eesti seisukohtade kujundamine Euroopa Liidu tasandil peab toimuma ausalt ja läbipaistvalt ning lähtuma Eesti ja Euroopa huvidest. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ning majandus- ja infotehnoloogiaministril tuleb anda toimunu kohta selged ja ammendavad vastused," lisas Kiik.

Väljaanne Euractiv kirjutas teisipäeval, et Bolt tegi MKM-i suunal agressiivset lobitööd ning kirjutas valmis isegi Eesti valitsuse seisukoha tööversiooni, et Eesti oleks vastu Euroopa Liidu platvormitöö direktiivile ning leiaks vastasseisule teiste liikmesriikide seast toetajaid. Euractivi sõnul käis osa suhtlusest läbi asekantsler Sandra Särava, kuid kirjavahetus ja kohtumised Boltiga, mis peaks olema avalik info, pole väljaandeni hoolimata infonõuetest jõudnud.

ERR kirjutas neljapäeval, et platvormitöö direktiivi arutelu takerdus riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis (ELAK) märtsis vahetult enne selle arutelu Euroopa Liidu nõukogus, kui komisjoni esimees Liisa-Ly Pakosta (Eesti 200) katkestas komisjoni istungil arutelu ning ei nõustunud seda jätkama.