Näiteks nõuab EPP bürokraatia vähendamist, piirijulgeoleku karmistamist ning rõhutab ennekõike tööstuse toetamist kui kliimamuutustega võitlemist, kirjutab Financial Times.

Suurimat tähelepanu pälvis EPP väljapakutud asüülireeglite muutus. EPP asus nüüd toetama asüüli otsivate inimeste taotluste menetlemist väljaspool Euroopa Liitu. Sarnast sammu astus hiljuti Itaalia parempoolne peaminister Giorgia Meloni, kes leppis kokku asüülitaotlejate menetlemises Albaanias.

"Saabujate arvu tuleb vähendada," ütles EPP sakslasest president Manfred Weber. Ta rõhutas, et von der Leyen toetab seda algatust.

EPP liikmest Iiri peaminister Leo Varadkar rõhutas, et EPP plaan pole sama, mis on Ühendkuningriigi plaan menetleda asüülitaotlejad Rwandas.

"Kõik, mida tehakse, peab olema kooskõlas Genfi konventsioonide ja Euroopa Inimõiguste Konventsiooniga," ütles Varadkar.

Briti ülemkohus tunnistas valitsuse Rwanda-plaani seadusvastaseks, sest kohtu sõnul rikuks see rahvusvahelist humanitaarset õigust.

Ühtlasi soovib EPP kolmekordistada piirivalveagentuuri Frontex töötajate arvu 30 000 inimeseni ning tagada sellele parema varustuse.

Austria valitsev konservatiivne erakond ÖVP jäi hääletusel EPP valimisprogrammi üle erapooletuks, sest EPP lubab Rumeeniale ja Bulgaariale liitumist Schengeni viisaruumiga. Viin on korduvalt blokeerinud Bukaresti ja Sofia täieliku liitumise Schengeni alaga.

Samas oli von der Leyeni enda koduerakond, Saksa CDU rahulolematu, et EPP valimisprogramm ei sisalda sisepõlemismootoriga uute sõidukite müügikeelu tühistamise üleskutset. Keeld hakkab EL-i kehtima 2035. aastal.

Prantsuse paremtsentristlik erakond Vabariiklased keeldub aga von der Leyeni kandidatuuri toetamast, sest nende sõnul on Euroopa Komisjoni president liiga lähedane Prantsuse presidendile Emmanuel Macronile. Vabariiklased on opositsioonis Macroni valitsusele.

Ühe EPP ametniku sõnul on erimeelsused erakondade vahel tavaline asi, millest EPP väljub veelgi ühtsemana.

Samas hoiatas ametnik, et kuna EPP-l tuleb järgmise Eruroopa Komisjoni koosseisu moodustamise üle pidada läbirääkimisi teiste fraktsioonidega nagu Sotsiaaldemokraadid ja Demokraadid (S&D), siis valimislubadused ei pruugi realiseeruda. Ta lisas, et konsensus on EL-i toimimise loomulik osa.