Uus fond käivitub sel aastal ning valitsuse esimeseks sissemakseks on 12 miljardit eurot. Saksa rahandusministri Christian Lindneri sõnul kasvab fondi suurus 200 miljardi euroni 2030. aastate keskpaigas, kirjutab Euractiv.

Samuti viiakse uude fondi üle valitsuse osalused eraettevõtetes. Kantsler Olaf Scholzi juhitud valitsus kavatseb kasutada ära asjaolu, et rahvusvahelistel turgudel teenitav tootlus on märkimisväärselt kõrgem kui intressimäär, mida tuleb maksta valitsusel enda väljastatud võlakirjadelt. Valitsus loodab, et alates 2036. aastast teenib fond aastas vähemalt 10 miljardit eurot, mida saab kasutada riiklike pensionide maksmise toetamiseks.

Ühtlasi avalikustas Saksa valitsus teisipäeval plaani, mille järgi määratakse niinimetatud standardse riikliku pensioni põrandaks vähemalt 48 protsenti töötaja pensionieelsest palgast kuni 2040. aastani.

Tegemist on Scholzi sotsiaaldemokraatliku erakonna (SPD) 2021. aasta valimiste eel ühe peamise antud lubaduse elluviimisega, mille järgi lubab valitsus, et pension ei lange allapoole teatud piiri, ning samas luuakse süsteem pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks tulevikus. Hetkel rahastatakse Saksa pensionisüsteemi täielikult praeguste töötajate maksudest ja täiendavatest riigieelarvelistest eraldistest.

""Minu jaoks on pensioni langetamine välistatud. See on väärikuse ja austuse küsimus. Seetõttu stabiliseerime pensionid pikas plaanis, sätestades, et pensionid ei tohi langeda allapoole teatud taset," ütles Scholz.

Ühtlasi välistas kantsler Saksa pensioniea edasist tõstmist, vaatamata Saksamaa elanikkonna vananemisele. Praegu on Saksamaal pensionieaks 66 eluaastat ning 2031. aastaks tõuseb pensioniiga 67 aastani.

Valitsus loodab, et pensionide väljamaksmise toetamine riikliku investeerimisfondi kaudu aitab vältida pensioni kohustuslike sissemaksete edasist tõusu. Praegu peetakse Saksa töötajate palkadest 18,6 protsenti pensionide väljamaksmiseks, 2035. aastaks on juba kavandatud selle maksu suuruse kasvatamine 22,3 protsendini palgast elanikkonna vananemise tõttu.

Samas kritiseerib osa opositsioonist valitsuse otsust püüda kindlustada tulevasi pensione finantsturgude kaudu. Pensionäride huve esindavad organisatsioonid sooviksid aga pensionipõranda kindlustamist vähemalt 53 protsendi tasemel töötaja senisest palgast.