Allakirjutanute seas olid Euroopa Liidu liikmesriigid, USA, Suurbritannia, Ukraina, Austraalia, Kanada, Uus-Meremaa ja Norra, mis väljendasid ÜRO inimõiguste nõukogus raevu seoses Navalnõi surmaga.

"Meid ajab raevu Vene opositsioonipoliitiku Aleksei Navalnõi surm, mille eest lasub lõplik vastutus president Putinil ja Vene võimudel," ütles Euroopa Liidu suursaadik Lotte Knudsen 43 riigi nimel ÜRO Inimõigusnõukogus.

"Venemaa peab lubama tema ootamatu surma asjaolude sõltumatut ja läbipaistvat rahvusvahelist uurimist," sõnas Knudsen.

Vaid 47-aastaseks elanud Navalnõi, kes suri kaugel põhjas asuvas vanglakoloonias, maeti reedel Moskvasse, kuhu olid tulnud tuhanded inimesed temaga hüvasti jätma ning hüüdsid ta nime ja teisi loosungeid.

Riigid väljendasid sügavat muret kodanikuühiskonna süsteemse mahasurumise pärast ning poliitilise teisitimõtlemise represseerimise eest nii siseriiklikult kui välismaal. Riigid kutsusid Venemaad viivitamatult ja tingimusteta vabastama kõik poliitvangid, inimõiguste kaitsjad, ajakirjanikud ja sõjavastased, kes on kinni võetud oma õiguste teostamisel avaldada rahumeelselt meelt ja seista vastu Venemaa agressioonisõjale Ukrainas.

"Kutsume üles Vene Föderatsiooni lõpetama see karistamatuse kliima ning luua turvaline keskkond poliitilise opositsiooni ja kriitiliste häälte jaoks," seisis avalduses.

Samuti kutsusid riigid Venemaad üles tühistama oma rõhuvat seadusandlust ning lõpetama kohtusüsteemi poliitiline väärkasutamine.

"Venemaa poliitiline juhtkond ja võimud tuleb vastutusele võtta," ütles Knudsen.

Putini teravaima kriitiku surmast anti teada 16. veebruaril. Kremli valitseja tegi samal ajal oma niinimetatud valimiskampaaniat, et kindlustada endale libavalimistel uus kuue aasta pikkune võimuaeg.

Venemaa niinimetatud presidendivalimised peetakse 15.-17. märtsini.