Oluline 30. juulil kell 22.15:

- Ukraina relvajõudude peastaabi teatel jätkavad Vene väed Bahmutile pealetungimiseks tingimuste loomist ning hoiavad Mustal merel valmisolekus kaht ülitäpsete relvadega alust;

- Azovstali kaitsjate lähedased nõudsid Venemaa nimetamist terrorismi toetajaks;

- CNN-i andmetel tahab Venemaa värvata sõtta Ukrainas üle 30 000 vabatahtliku;

- ISW: tõendide järgi ründasid sõjavange Olenivkas Vene väed;

- venelaste rünnakus Mõkolajivi oblastile sai surma üks ja haavata kuus;

- Briti luure: Moskva valmistab ette võltsreferendumeid okupeeritud Ukraina territooriumil;

- Ukraina taristuminister: Ukraina suudab varsti vilja mere kaudu eksportida;

- Ukraina sõjavägi teatas laupäeval kahe moonalao ründamisest Hersoni oblastis;

- Ukraina sõnul on sõjavangide ründamine Vene provokatsioon;

- USA ja Vene välisminister arutasid reedel Ukraina viljaekspordi kokkulepet;

- Ukraina hinnangul Venemaa kaotanud lahingutes 40 670 sõdurit,

Ukraina relvajõud: kaks Vene laeva on valmis kasutama ülitäpseid relvi

Ukraina relvajõudude peastaabi laupäevaõhtuse ülevaate järgi pommitavad Vene väed sõjaväetaristut, püüdes jätkuvalt luua tingimusi pealetungiks Bahmuti, Avdijivka ja Novopavlivka suunal.

"Bahmuti suunal tulistas vaenlane meie vägesid kogu olemasolevast tulejõust," kirjutas peastaap sotsiaalmeedias. Avdijivka suunas tulistasid Vene väed Ukraina relvajõudusid tankidest, suurtükkidest ja raketisüsteemidest.

Peastaabi sõnul pommitavad Vene väed süstemaatiliselt Ukraina sõjaväelaste positsioone kontaktjoone ulatuses. "Vaenlase lennugrupp viib maavägede toetamiseks läbi süsteemseid lahinguoperatsioone," lisas peastaap.

Mustal ja Aasovi merel jätkab Vene laevastik Ukraina peastaabi sõnul tsiviillaevanduse blokeerimist Musta mere loodeosas. "Kaks tiibrakettide kandjat on merel valmis kasutama ülitäpseid relvi," lisas peastaap.

CNN: Venemaa värbab 30 000 vabatahtlikku sõtta Ukrainas

CNN kirjutab, et Venemaa värbab Ukrainasse oma sõjaväelaste ridu täiendama tuhandeid vabatahtlikke ning seejuures pole eelnev sõjaväeline kogemus alati nõutud.

Analüütikute hinnangul võidakse värvata üle 30 000 vabatahtliku ning enamik neist saadetaks Donbassi võitlema.

Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) Venemaa-uuringute teadlane Katerina Stepanenko ütles, et vabatahtlike pataljon on midagi enamat kui püssidega rahvahulk. "Neid kehvasti väljaõpetatud värvatuid kasutatakse kahurilihana, arvestades, kuidas Venemaa on varem kohelnud ajateenijaid ja puhverüksusi," ütles ta.

Uudisteportaali teatel on üleskutse välja läinud vabatahtlikele kõikjal üle Venemaa ning rõhutakse venelaste patriotismile ja rahakotile, pakkudes vabatahtlikele nende piirkonna keskmisest palgast kõrgemat tasu. Näiteks Permis ja Kirovis moodustatavates pataljonides pakutakse tasu alates 300 000 rublast (4700 eurot) kuus ning Baškiiri vabatahtlikele lubatakse täiendavalt 8000 rubla päevas lahingutes osalemise eest.

Eelmisel nädalal ütles Briti luureteenistuse MI6 juht Richard Moore CNN-ile, et Venemaal on lähinädalail üha raskem leida sõtta võitlejaid ja varustust.

Meeleavaldajad nõudsid Venemaa nimetamist terrorismi toetajaks

Ukraina siseministeeriumi nõuniku Anton Heraštšenko sõnul nõudsid Azovstali tehase kaitsjate pereliikmed ja lähedased Kiievis Venemaa nimetamist terrorismi riiklikuks toetajaks.

Heraštšenko postitas protestist sotsiaalmeediasse video.

Tema sõnul tuletasid meeleavaldajad meelde, et kui Azovstali kaitsjad alla andsid, kinnitasid ÜRO ja Punane Rist, et nad ei ole ohus.

Families and loved ones of Azovstal Defenders held a demonstration in Kyiv calling to recognize Russia as state sponsor of terrorism.

They reminded that when Azovstal Warriors surrendered as POWs, UN and Red Cross International Committee assured that they would be safe. pic.twitter.com/RnfWgzEPZI

— Anton Gerashchenko (@Gerashchenko_en) July 30, 2022

ISW: tõendide järgi ründasid sõjavange Olenivkas Vene väed

Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul viitavad tõendid, et rünnaku ukrainlastest sõjavangide pihta tegid Venemaa kontrolli all olevad väed. Venemaa ja Ukraina on ohvriterohkes rünnakus teineteist süüdistanud ning Ukraina nimetas sõjavangide ründamist Vene poole provokatsiooniks.

Mõttekoda teatab samas, et ei saa rünnaku tegijat iseseisvalt lõpuni kindlaks teha.

ISW sõnul on Ria Novostis näidatud kahjustused vangilaagrile teistsugused kui HIMARSi rünnaku tagajärjed, millega Ukraina üksused on mitmeid olulisi sihtmärke rünnanud Vene vägede tagalas.

Mõttekoja sõjaülevaates hinnatakse, et Harkivi oblastis ei ole lahingutest hoolimata erilisi muutusi toimunud. Hersonis püüdsid Vene väed edeneda moodustamata konkreetseid ründegruppe.

Venemaal anti teada uue vabatahtlike pataljoni moodustamisest Burjaatias ja reservpataljoni moodustamisest Novosibirskis.

Venemaa presidendi erakonna Ühendatud Venemaa liikmed külastasid okupeeritud Ukraina territooriume, et valmistada ette võltsreferendumeid okupeeritud aladel.

Venelaste rünnakus Mõkolajivi oblastile sai surma üks ja haavata kuus

Mõkolajivi oblasti juhi Vitali Kimi sõnul ründasid Vene väed kella ühe paiku Mõkolajivi oblasti lähedal asuvat elurajooni. Rünnakus hukkus praegustel andmetel üks ja haavata sai kuus inimest.

Briti luure: Moskva valmistab ette võltsreferendumeid okupeeritud Ukraina territooriumil

Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi regulaarses ülevaates tuuakse välja, et Ukraina väed suutsid tõenäoliselt tagasi tõrjuda Vene vägede rünnaku Donetski linna lähistel Donbassis.

Vene väed on tõenäoliselt Hersoni oblasti kandis rajanud kaks pontoonsilda, kuna mitmed sillad sealkandis on Ukraina rünnakute käigus hävinud.

Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 30 July 2022

Find out more about the UK government's response: https://t.co/qHY0jStUD4

#StandWithUkraine pic.twitter.com/R6CKioK2Tl

— Ministry of Defence (@DefenceHQ) July 30, 2022

Vene võimud on Lõuna-Ukrainas survestamas okupatsioonivõime, et tehtaks ettevalmistusi võltsreferendumite korraldamiseks Venemaaga liitumiseks käesoleva aasta lõpuks. Kohalikud võimud survestavad tõenäoliselt kohalikke elanikke avaldama enda isikuandmeid, et selle najal saaks koostada valijate nimekirju.

Ukraina taristuminister: Ukraina suudab varsti vilja mere kaudu eksportida

Ukraina taristuministri Oleksandr Kubrakov ütles reedel, et Ukraina on valmis jätkama Musta mere kaudu vilja eksporti, kuid ei öelnud välja konkreetset kuupäeva.

Kubrakov ütles ajakirjanikele, et Odessa sadamas on lõksus 17 alust, mis on juba viljaga täidetud. Samuti on on vilja pealelaadimine alanud veel ühele laevale. Minister väljendas lootust, et esimesed laevad võivad sadamast väljuda juba käesoleva nädala lõpus.

Ukraina sõjavägi teatas laupäeval kahe moonalao ründamisest Hersoni oblastis

Ukraina lõunapiirkonna staap teatas edukatest rünnakutest Vene vägede vastu Hersoni oblasti kandis, mille raames hävitati kaks moonaladu, mitmeid tanke ja iseliikursuurtükke. Rünnakutes hukkus lõunapiirkonna staabi hinnangul 105 Vene sõdurit.  

Samuti on Ukraina teatel katkenud raudteeühendus okupeeritud Hersoni linnaga üle Dnepri jõe. See raskendab veelgi Vene vägede logistikat Hersoni linnas ja oblastis.

Viimastel nädalatel on Ukraina korduvalt edukalt rünnanud Dnepri jõe sildu.

Hersoni oblastinõukogu liige Juri Sobolevski palus Telegrami kaudu Hersoni elanikel püsida Vene moonaladudest eemal.

Hersoni oblasti juhi Dmõtro Butri sõnul sai rünnakutes eriti tugevalt kannatada Berislavi piirkond, mis asub üle jõe Kakhovka hüdroelektrijaamast.

Ukraina sõnul on sõjavangide ründamine Vene provokatsioon

Vene võimud teatasid, et 40 Ukraina sõjavangi sai surma ja 75 haavata kui okupeeritud Olenivka vanglat tabas raketirünnak. Venemaa teatel ründas Ukraina iseenda sõjavange, kuid Ukraina võimude teatel on tegemist Venemaa provokatsiooniga ning süüdistas rünnakus Wagneri palgasõdureid.

Venemaa toetatud separatistide esindaja sõnul on hukkunuid 53 ning sama esindaja süüdistas Kiievit vangla ründamises USA päritolu HIMARS rakettidega.

Ukraina relvajõudude teatel ründas Venemaa ise Vene kontrolli all olnud sõjavange, et varjata nende kehva kohtlemist, diskrediteerida Ukraina relvajõude ja suurendada pingeid Ukraina ühiskonnas. 

Ukrainlaste sõnul on selgelt näha, et rünnak sõjavangide vastu oli ette kavatsetud, kuna sõjavangid viidi uude asukohta täpselt enne rünnakut ning Vene poole võitlejaid arutasid provokatsiooni korraldamist omavahel telefoni teel.

Ukraina välisminister Dmõtrõ Kuleba nimetas rünnakut Vene sõjakuriteoks.

Russia has committed another petrifying war crime by shelling a correctional facility in the occupied Olenivka where it held Ukrainian POWs. I call on all partners to strongly condemn this brutal violation of international humanitarian law and recognize Russia a terrorist state.

— Dmytro Kuleba (@DmytroKuleba) July 29, 2022

Rünnaku mõistis hukka ka Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell, kes rõhutas muuhulgas, et Venemaa peab rahvusvahelise humanitaarõiguse kohaselt tagama enda valduses olevate sõjavangide ohutuse.

Rahvusvaheline Punane Rist on lubanud aidata haavatuid evakueerida.

Ukraina on süüdistanud Venemaad 10 000 sõjakuriteos enda territooriumil.

USA ja Vene välisminister arutasid reedel Ukraina viljaekspordi kokkulepet

Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnul ei täida Washington varasemat kokkulepet, kuna Vene toidukaubad ei ole veel sanktsioonide alt välja võetud.

USA välisminister Anthony Blinken hoiatas Venemaad, et maailm ei hakka kunagi tunnistama Venemaa territoriaalseid nõudmisi Ukrainas. Samuti arutati telefonikõne ajal Venemaal vangistatud USA kodanike olukorda.

I spoke with Russian Foreign Minister Lavrov today to press for the release of U.S. citizens Brittney Griner and Paul Whelan, who are wrongfully detained. I also urged Russia to honor its commitments regarding the export of Ukrainian grain. pic.twitter.com/6zrRd1rNGT

— Secretary Antony Blinken (@SecBlinken) July 29, 2022

Ukraina hinnang Venemaa kaotustele

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas laupäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 40670 (võrdlus eelmise päevaga + 170);

- tankid 1759 (+10);

- jalaväe lahingumasinad 3995 (+8);

- lennukid 222 (+0);

- kopterid 190 (+0);

- suurtükisüsteemid 906 (+6);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 258 (+0)

- õhutõrjesüsteemid 117 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 733 (+2);

- tiibraketid 174 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 2889 (+19);

- laevad / paadid 15 (+0);

- eritehnika 78 (+1).

Vene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Donetski suunal.

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.