"Ma arvan, et on õige öelda, et me oleme selles hinnatõusu tipus. Kas me oleme nüüd tipust päris üle saanud, ehk kas me enam kiiremat inflatsiooni ei näe, kui detsembris nägime – võib-olla seda on veel vara öelda, sest eks elektrihinnad ja energiahinnad üldse on endiselt suhteliselt volatiilsed," ütles Aab. "Samas võtavad valitsuse poolt kehtestatud toetused ja hüvitised survet ka energiahindadelt maha. Me oleme tipus, aga võib-olla veel kiiret langust sealt tipust ei ole veel mõtet oodata," lisas ta.

Tarbijahinnaindeks tõusis jaanuaris 2021. aasta sama kuuga võrreldes 11,3 protsenti, detsembris oli inflatsioon aastases võrdluses 12,2 protsenti, selgus statistikaameti esmaspäeval avaldatud andmetest.

Küsimusele, kas elektri- ja gaasihindade kõrval võiks ka nafta hind tõusta ning omalt poolt inflatsiooni kiirendada, vastas Aab, et tema hinnangul ei ole alust nafta kallinemist oodata.

"Nafta hind on praegu ju oma optimaalsel tasemel, isegi võib-olla natukene üle selle ehk et võib-olla sellist hüppelist kiirenemist ei ole põhjust oodata või siis vähemalt mitte väga pikaks ajaks," rääkis analüütik. "Kuigi tõsi on see, et nii nafta hind kui ka ju gaasi hind on üsna palju mõjutatav poliitilistest sündmustest ja seetõttu natuke etteaimamatu, kuidas see hind võib liikuda," lisas ta.

"Samas – kui peaks tekkima lisanõudlus, siis loomulikult võib oodata, et hind natukene kerkib. Aga teisalt, eks me seda lisanõudlust, suurt nõudlust nägime ju tegelikult terve 2021. aasta, mis ka selle üldise hinnatõusu taga on olnud. Ma ei usu, et seal mingeid väga äkilisi muutusi toimub," rääkis Aab.

Kommenteerides seda, kas Euroopa Liidu keskmisest märksa suurem inflatsioon võiks hakata mõjutama Eesti kaupade ja teenuste konkurentsivõimet, leidis Aab, et seda on veel vara öelda.

"Eks selliseid hetkelisi muutusi toimub igakuiselt – kelle konkurentsipositsioon paraneb, kellel halveneb. Kui vaadata pikemalt ajaloos tagasi, siis Eestis on hinnakasv olnud pidevalt kiirem kui Euroopas keskmiselt ja eks see on ka üks selliseid konvergentsi põhimõtteid – kui me tahame jõukamatele riikidele järele jõuda, siis meil ka hinnad paratamatult kiiremini kasvavad," rääkis ta. "Ma usun, et meie ettevõtted on hinnatõusuga vähemalt siiamaani toime tulnud, seda näitab ju ka majanduse käekäik. Me oleme oma ekspordi osa pigem suutnud suurendada ja oleme olnud turul konkurentsivõimelised. Loomulikult, kui sellised suured vahed püsivad väga pikka aega, siis see kindlasti ettevõtete konkurentsivõimele hästi ei mõju," lisas ta.

Küsimusele hinnatõus mõjust Eesti turismisektorile, märkis analüütik, et kuna Eesti ei ole kunagi olnud odavturismi sihtkoht, siis ei peaks ka hotellide ja restoranide hinnatõus meie turismivoogusid liialt mõjutama.

"Tegemist ei ole ju lokaalse küsimusega. Turismisektor vaevleb probleemide küüsis kõikjal ja need probleemid on teiste riikidega ühised. Ennekõike, kui mõelda siin turismisektori kriisist taastumise peale, siis kõigepealt oleks vaja turismivood üldse jälle käima saada, et inimesed julgeksid reisida ka nii-öelda Euroopa-siseselt, et julgeksid vabalt reisida. Ja küllap siis ka tulevad siia need turistid. Ma ei usu, et meie hinnakasv on turistide jaoks selline, mis neid siit eemale ajab. Ega Eesti ei olnud selles mõttes selline klassikaline odava turismi sihtriik, siia tuldi ikkagi pigem juba teistel põhjustel," tõdes LHV Pangaga majandusanalüütik  Aab.

Hinnatõusu raugemist oodatakse aasta teises pooles

Eesti Panga ökonomist Sulev Perti sõnul on Eesti hinnakasv püsinud euroala keskmisest kiirem peamiselt energiahindade ja toiduainete kallinemise tõttu.

"Valitsuse seatud hinnalagi kodumajapidamiste osadele energiahindadele pidurdas hinnakasvu jaanuaris ja pidurdab ka lähikuudel. Samal ajal on nafta hind maailmaturul kiiresti tõusnud, andes tarbijakorvi kallinemisele täiendavat hoogu," ütles Pert.

Perti sõnul kärbib hinnatõus majanduskasvu. "Eesti majanduse olukord on küllaltki hea, taastumine kriisi madalseisust on olnud kiirem kui enamikus teistes euroala riikides. Toodangu maht on kasvanud hoogsalt ning tootmisressursside hõivatus majanduses on kõrge. See kajastub ka tööjõuturul väikese tööpuuduse ja hoogsa palgakasvu näol," sõnas Pert.

Aasta esimesel poolel ületab hinnatõus Perti sõnul palgakasvu ning hinnasurve ja selle majanduskasvu pärssiva mõju leevenemist on oodata aasta teises pooles.

Swedbanki vanemökonomist Liis Elmiku sõnul oli toiduainete hinnatõus oodatust kiirem ja viimati nägi Eestis nii kiiret toiduainete hinnatõusu 2007. aasta oktoobris. Elmiku hinnangul võib hinnatõus rahunema hakata suvekuudel.

"Umbes pool 11-protsendilisest hinnatõusust tuli energia kallinemisest," ütles Elmik.

"Lähikuudel väga kiire hinnatõus jätkub. Veebruaris kallinevad küte ja kütused. Elektri ja gaasi hinnad püsivad kõrgel tasemel. Veebruar on tavaliselt aasta kõige külmem kuu, nii et nõudlus energia järele püsib tugev. Hinnatõus võib hakata rahunema suvekuudel. Palgakasv küll järgmistel kuudel kiireneb, aga jääb hinnatõusule siiski alla," märkis Elmik.