Viimaste tulemuste põhjal toetab EKRE-t 24 protsenti, Reformierakonda 21,6 protsenti ja Keskerakonda 20,8 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

EKRE toetus tõusis nädalaga 1,5 ning Reformierakonna toetus langes 2,2 protsendipunkti võrra. Need muutused tõstsid kõige populaarsemaks erakonnaks taas EKRE ning langetasid Reformierakonna teisele kohale. Kolmandal kohal jätkab Keskerakond, kelle toetus nädalaga märkimisväärselt ei muutunud.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (17 protsenti), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (7.7 protsenti) ning Isamaa (6,7 protsenti). Eesti 200 toetus pole Norstati küsitlustes varem nii kõrge olnud.

Erakonda Eestimaa Rohelised toetab 1,6 protsenti vastanutest.

"Iganädalastes tulemustes langes Reformierakonna toetus käesoleval nädalal 18,2 protsendini ning oli seega ligi kümme protsenti väiksem kui aasta alguses," ütles politoloog Martin Mölder Postimehele ning lisas, et kuigi 20 protsendist allapoole kukkus Reformierakonna iganädalane toetus korraks ka novembri viimasel nädalal, pole see alates 2019. aasta algusest veel nii madalale langenud.

Reformierakond kaotas Tartus esikoha

Veerand sajandit Tartus liidrikohal püsinud Reformierakond on ka seal toetust kaotanud ning on kukkunud lausa kolmandale kohale, kirjutas Tartu Postimees kolmapäeval.

Norstati uuringu nelja nädala koondtulemuse põhjal on Tartus EKRE toetajaid 23,6 protsenti, erakonnal Eesti 200 teisena 20,6 protsenti ja Reformierakonnal 19.8 protsenti.

EKRE Tartu ringkonna esimees Silver Kuusik kommenteeris tulemust sõnadega, et esimest korda viimase 25 aasta ajaloos ei ole Reformierakond Tartus enam number 1.

Tartu valijate populaarsuselt neljas erakond on nende tulemuse kohaselt SDE 13,2 protsendiga, Keskerakonda toetab 10 protsenti ja Isamaad 8,8.

Koalitsiooni toetus kõrgem

Kogu riigis toetab koalitsioonierakondi kokku 42,4 protsenti ja opositsioonierakondi 38,4 protsenti vastajatest. 

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 5.–31. jaanuarini ning kokku küsitleti 4006 valimisealist Eesti kodanikku.

Küsitluse maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks EKRE toetajad ning sellisel juhul on veamäär +/–1,32 protsenti. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/–0,77 protsenti.

Norstat korraldas ajavahemikel 05.01–10.01, 11.01–17.01, 18.01–24.01 ja 25.01–31.01 ning nendele vastas kokku 4006 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil tehti küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.