Rahandusminister esitas kabinetinõupidamisele memorandumi "Rendimaksete proportsionaalne toetus kaubandusettevõtetele", kus kirjutab, et kehtivate liikumispiirangute tõttu on suurem osa müügipindadest kaubanduskeskustes suletud ning käibed on erinevates segmentides kukkunud kuni 90 protsenti.

"Kuna suurel osal kaubandusettevõtetest asub rendipinnal, tuleb kadunud käibele vaatamata siiski jätkata rendimaksete tasumist. See on ettevõtete jaoks suur rahaline kulu, millest vabanemine ei ole sageli kiirkorras võimalik. Seepärast oleks üks mõjus meede kriisi leevendamiseks rendimaksete osaline kompenseerimine riigi poolt."

Memorandumis on toodud arvutuskäik, millega jõutakse järeldusele, et eeldatav maksimaalne kulu kaupluste renditoetuse meetmele on kolm miljonit eurot kuus.

Nimelt on kogu üürisumma Eesti kaubanduskeskustes (suuremad kui 5000 m2) 14,6 miljonit eurot kuus. Kuivõrd rendimaksete toetus ei rakendu toidupoodidele, mis moodustavad kaubanduskeskuste kogupinnast ca 22 protsenti, on abikõlbulik rendisumma ca 12 miljonit eurot. Sellest maksimaalne toetuse piir 25 protsenti on kolm miljonit eurot.

Helme memorandumis on ka kirjas, et toetuse andmise eelduseks on kolme kriteeriumi täitmine: (1) kaubandusettevõtja käibe langus vähemalt 30 protsenti või kaupluse sulgemine valitsuse korraldusega; (2) rendi vähendamine rendileandja poolt (toetuse suuruse arvutamise alus); (3) toetuse summast üle jääva summa tasumine kaubandusettevõtte poolt.

Kui valitsus toetab Helme memorandumit, volitatakse rahandusministrit leppima rakendusüksusega kokku toetuse menetlemise ja maksmise täpsem kord.

Kaupmeeste liit palus pöördumises valitsusele teiste ettepanekute seas ka eriolukorra tõttu suletud kauplustele rendimaksete toetust.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri kohalt lahkunud Kaimar Karu teatas esmalt, et valitus renditoetust pakkuda ei plaani.

"Suunatud toetusi rendimaksete tasumiseks praegu riigi poolt kavandamisel ei ole. Küll aga võivad erinevad riigi poolt ellu kutsutud ajutised kriisimeetmed olukorda osapoolte jaoks leevendada," kirjutas Karu.

Kaubandussektori ettevõtted (14 176 ettevõtet) moodustavad ligi viiendiku kõigist Eesti ettevõtetest ning pakuvad tööd üle 72 000 inimesele ehk igale üheksandale hõivatule Eestis. Neil on oluline roll regionaalse tööandjana –vähemalt iga kümnes inimene (10-13 protsenti) kõigis maakondades töötab
kaubandusvaldkonnas. Ainuüksi müüjaid on Eestis 29 000 inimest. Võrdluseks kogu turismi ja majutussektoris kokku töötab alla 17 000 inimese. Kaubandussektor maksis eelmisel aastal tööjõumakse üle 500 miljoni euro ja koos käibemaksu ja ettevõtte tulumaksuga üle 1,7 miljardi euro.