Kaitsja Raiko Paas vaidlustas riigikohtus mullu novembris Tallinna ringkonnakohtus tehtud määruse, millega jäeti Kutserile määratud trahv muutmata.

Ringkonnakohus ei rahuldanud mullu novembris Kutseri kaitsja kaebust ja jättis muutmata Harju maakohtu määruse, millega määrati Kutserile kohtuistungile mõjuva põhjuseta mitteilmumise eest rahatrahv.

Maakohus tegi mullu 4. oktoobril Kutserile mõjuva põhjuseta 20. septembri kohtuistungile ilmumata jätmise eest trahvi 800 eurot.

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et Kutseril puudus mõjuv põhjus kohtusse ilmumata jätmiseks.

Kaitsja väitis, et rahatrahvi määramine on võimalik ainult juhul, kui on eelnevalt tehtud trahvihoiatus.

Samas märgib kriminaalmenetluse seadustiku vastav paragrahv, et rahatrahvi võib määrata üksnes siis, kui inimesele on tehtud trahvihoiatus, välja arvatud juhul, kui eelnev hoiatamine ei ole võimalik või mõistlik.

Seega ei ole trahvihoiatus kohtu hinnangul nõutav, kui eelnev hoiatamine ei ole võimalik või mõistlik, tõdes ringkonnakohus.

Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud maakohtul võimalik Kutserit eelnevalt hoiatada, sest tema kohtusse kutsumine ei ole üldmenetluses kohtu ülesanne.

Maakohtus korraldab üldkorras menetletavas kriminaalasjas süüdistatava väljakutsumise kaitsja või prokuratuur vastavalt eelistungil kokkulepitule.

Eelistungi protokollist ka selgub, et muuhulgas lepiti kokku, et sellest, millisel istungil keegi osalema peab teavitab kaitsjaid prokurör.

Kohtule ei ole esitatud ka haiguslehte, mille alusel kohtul oleks olnud võimalus veenduda, et Kutser oli raskelt haigestunud ehk tal oleks olnud mõjuv põhjus kohtuistungile mitteilmumiseks.