Eelmise aasta samaks ajaks oli koristatud 91 protsenti teravilja, 49 protsenti rapsi ja rüpsi ning 50 protsenti kartuli kasvupinnast, teatas statistikaamet.

Ebasoodsate ilmastikuolude tõttu hilines nii saagi valmimine kui ka koristuse algus mitme nädala võrra ning seetõttu on taliteraviljast koristatud 77 protsenti ja suviteraviljast vaid 45 protsenti.

Taliviljadest on talinisu koristatud 78 protsenti ja rukist 76 protsenti, suviviljadest on otra koristatud 63 protsenti, kaera 51 protsenti ja suvinisu 19 protsenti. Talirapsi ja -rüpsi on koristatud 92 protsenti, suvirapsi ja -rüpsi aga kaheksa protsenti. Vähe on koristatud ka kaunvilja, vaid 24 protsenti.

Esialgsetel andmetel kasvatati Eestis sel aastal teravilja 330 700 hektaril, sellest on teraks koristatud 57 protsenti. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 4537 kilo teravilja, sealhulgas rukist 4389, nisu 4777, otra 4584 ja kaera 3196 kilo. Osa teraks külvatud vilja koristatakse haljasmassiks. Kaunvilja kasvatati 65 800 hektaril ja saagikus koristuspinna hektarilt oli 2670 kilo.

Rapsi ja rüpsi kasvatati kokku 73 700 hektaril. Enamik talirapsist ja -rüpsist on koristatud, enamik suvirapsist ja -rüpsist aga veel koristamata. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 2953 kilo rapsi- ja rüpsiseemet.

Kartulit kasvatati 5400 hektaril, millest 49-protsendil on kartul võetud. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 19 025 kilo kartulit.