Üheks oluliseks otsuseks on see, et teiste liikmesriikide esindajatele ülejäänud riiki ei tutvustata ning kõik kohtumised toimuvad pealinnas ja lausa ühes konkreetses Helsingi konverentsikeskuses, mida hetkel pole veel välja valitud, vahendab HS.

Riigikantseleist selgitati ajalehele, et Soome eesmärgiks on korraldada võimalikud mitteametlikud tippkohtumised ja muud suured koosolekud hoopis Brüsselis. Ministrite tasandil toimuvaid kohtumisi on kavas korraldada "mõõdukalt" ehk umbes 10-15 kokkusaamist.

Põhjuseks on valitsuse selge soov kokku hoida - eesmärgiks on korraldada eesistumine tõhusalt ja stiilselt, kuid ilma eriliste ponnistuste ja meluta.

Otsusele aitab kaasa ka see, et aastatel 1999 ja 2006 korraldati eesistumised küllaltki suurejooneliselt. Näiteks 2006. aastal transportis Soome riigijuhte, ministreid, ametnikke ja ajakirjanikke kokku 21 erinevasse Soome piirkonda.

Samal aastal korraldati Soomes ka kaks mitteametlikku tippkohtumist ning sellised sündmused peaks 2018. aasta puhul toimuma hoopis Brüsselis.

2006. aasta eesistumine läks Soome maksumaksjale maksma 76 miljonit eurot ja sellele lisandusid veel julgeolekuga seotud kulud ehk üheksa miljonit eurot. 2019. aastal puhul on kehtestatud "laeks" 70 miljonit eurot, võimalikke kulutusi turvalisusele pole aga veel arvestama hakatud.

Ehk väga laias laastus arvestades soovib Soome korraldada 2019. aasta eesistumise 2006. aastast umbes 10 protsendi võrra odavamalt.

Peagi algava Euroopa Liidu eesistumise maksumus Eesti jaoks peaks jääma 76 miljoni euro juurde.

Lilleväli: Eesti eelarve jääb eelnevatega samasse suurusjärku

Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise korraldusjuhi Piret Lilleväli sõnul jääb Eesti eesistumise eelarve eelnevate riikidega samasse suurusjärku.

"Eesti eesistumise prognoositav eelarve ehk umbes 75 miljonit eurot on sarnane eelnevate riikidega, kes korraldavad eesistumist esimest korda. Eesistumiskomisjon on eelarvet korduvalt põhjalikult kaalunud, arutanud ja ka üksjagu kokku võtnud. Erinevalt paljude teiste riikide eesistumise eelarvetest on meie eelarvesse arvestatud praegu kõikvõimalikud kulud," rõhutab Lilleväli.

Eesti eesistumise eelarve hõlmab nelja aasta jooksul (2015-2018) tehtavaid kõikvõimalikke kulusid (sh personal, turvalisus, üür jms), kaasaarvatud ministeeriumite ja riigikogu tarbeks ja muidu turvalisuse tagamiseks tehtavaid kulusid.

Ürituste korraldamisel teeb Eesti koostööd partneritega, mistõttu mõjutab nende panus lõplikku eelarvet.

"Peamiselt suurendab eesistumine ürituskorralduse, turismi, transpordi ja toitlustusega seotud ettevõtete käivet, aga ka Eesti väiksemate toidutootjate oma, sest eesistumise üritustel soovime pakkuda kvaliteetset toitu võimalikult mahedast ja parimast Eesti toorainest," loetleb Lilleväli.

Eesistumine võib kulu asemel kasumit toota

Lilleväli sõnul ei pruugi eelarve tähendada kulu - naaberriikide näitel võib see hoopiks kasumlikuks kujuneda.

"Läti ja Leedu lõid pärast oma eesistumisi kulud ja tulud kokku ning selgus, et eesistumine mitte ainult ei teeninud kulusid tasa, vaid tõi riigile kasumit. KPMG koostatud analüüsi kohaselt ootas Läti 2015. aastal eesistumisest 64,5 ja Leedu 2013. aastal 55,4 miljonit eurot kasumit," ütleb Lilleväli. "Lõplik eelarvenumber selgub pärast eesistumist, kui on tehtud kokkuvõtted kuludest."