Rimi Eesti Food AS pressiesindaja Katrin Bats ütles ERR-i uudisteportaalile, et 19 kaupluse kohta esineb pettusi neljal kuni viiel korral kuus.

"Meil on Rimi kauplustes väga tõhusad valvesüsteemid, mis võimaldavad head ülevaadet ka pettuste kohta. Sama kehtib ka iseteeninduskassade kohta. Mõistagi võib ette tulla, et mõni pahatahtlik klient jätab kauba eest maksmata, ent suudame enamasti sellised ka tagantjärgi tuvastada. Sel juhul oleme vastavalt vajadusele ja võimalustele olukorraga tegelenud ise või andud selle info edasi politseile," ütles pressiesindaja kommentaariks.

Prismadesse satub pahatahtlikke kliente aga rohkem, suurusjärgus viis juhtumit kuus kaupluse kohta. "Taoliseid juhtumeid esineb mõned korrad nädalas kaupluse kohta. Võime julgelt väita, et enamus klientidest on siiski ausad," rääkis Prisma Peremarketi turvajuht Jekaterina Aljohhina.

Selveri kommunikatsioonispetsialist Karl-Villiam Vaserik selgitas, et Kuna SelveEkspressi kassad on automaatsed, siis puuduvad nende puhul suuremad probleemid.

"Kuna iga Partnerkaart on seotud kliendi andmetega, siis taandab see pettuste arvu minimaalseks. Samuti toimub klientidele pisteline kontroll - ostukontroll, kus kliendil palutakse tooted kontrollimiseks uuesti esitada. Süsteem valib kliendid ostukontrolli juhuslikult. Kontrolli tegemise kohta annab esialgu märku makseterminal ning ostukontrolli viib läbi teenindaja. Võimalik on nii osaline kui täielik ostukontroll. Kindlasti on juhtumeid, kus klient on pahatahtlikult sisestanud tooted valesti, aga õnneks ei ole see sage probleem," rääkis Vaserik.

"SelveEkspressi süsteem on väga töökindel ning pahatahtlikud inimesed, kes proovivad seda petta, jäävad vahele. Arvestades SelveEkspressis tehtud ostude arvu, siis varguste osakaal on nende hulgas väga minimaalne," lisas ta.

"Muidugi tuleb vahest ette juhtumeid, kus kliendid on toodete sisestamisel eksinud, kuid enamasti on need juhtunud kogemata," lausus Vaserik veel.

Vaserik märkis, et SelveEkspressi leping on viie aasta jooksul lõpetatud 59 süsteemi kuritarvitanud kliendiga.

Maxima avalike suhete juht Katja Ljubobratets rääkis, et Maxima võttis esimesed iseteeninduskassad kasutusele 2014. aasta detsembris ning tänaseks on neid kokku 21 Maxima kaupluses üle Eesti.

"Meie kogemus ütleb, et ostjad on ausad ning üksikud on need juhtumid, mil üritatakse iseteeninduskassast kaupa ära viia, ilma selle eest maksmata. Lisaks välistab ka meie kauplustes kasutusel olev iseteeninduskassade süsteem sellise võimaluse," sõnas Ljubobratets.

Ta selgitas, et ühelt poolt tagab kõikide kaupade eest tasumise iseteeninduskassade tehnoloogiline lahendus ning ka kauplustesse paigaldatud turvaväravad. Teisalt aitavad sellele kaasa ka kaupluste konsultandid, kes viibivad iseteenindustsoonis kohapeal, et kliente vajadusel kassade kasutamises nõustada ja tagada sujuv ostuprotsess külastajatele.

Coopi kommunikatsioonijuht Martin Miido ütles, et kuna nende kauplustes iseteeninduskassade kasutamisel suuremaid probleeme ei ole esinenud, siis ei ole neil ka statistikat nende väärkasutamise või pettuste kohta. Ta kinnitas, et see arv on väga väike.

"Pettusi eriti ei esine, pigem on tegemist tahtmatute eksimustega toodete skanneerimisel," lausus Miido. Järelvalvet ja abi pakub kassade juures olev klienditeenindaja. Samuti tehakse juhusliku valiku alusel ostukontrolle.

Miido rääkis, et Coopi 15 kaupluses on kasutusel nii pultidega kui ka ilma pultideta lahendused. Ta märkis, et iseteeninduskassasid tuleb kindlasti juurde.