"Minu arvates on see sündmus lihtsalt selline, et ta on kogu aeg oma ajas olnud arenev ja muutuv. Sellepärast, et nii nagu on muutunud Eesti Vabariik, nagu me kõik ise oleme muutunud. Täpselt samamoodi on ka muutunud see kaunis sündmus ja iga Vabariigi President koos oma abikaasaga on toonud nendesse sündmustesse midagi toredat juurde," rõhutas EBS-i õppejõud Tiina Tšatšua "Aktuaalsele kaamerale".

Ühe suurima muudatuse viis sisse praegune president Toomas Hendrik Ilves, kelle ametiaja jooksul liikusid vabariigi aastapäeva pidustused mööda Eestit ringi. Endine kultuuriminister Rein Lang aga leiab, et see uuendus pole piisav.

"Kui me räägime presidendi kõnest, kes ju rõhutas sellist avatust ja uuendusmeelsust ja kaasaminemist uue tehnoloogia ja kõige sellega ja siis samal hetkel ise Presidendi Kantselei korraldab mingisuguse eelmise sajandi vaimust kantud ürituse, siis see on natuke naljakas. Vähemalt minule tundub see imelik. See vorm on oma aja ära elanud juba ammu," leidis endine kultuuriminister Rein Lang.

"See üritus on ju tegelikult ka telesaade, mis on konkurentsitult aasta kõige vaadatum telesaade, et kui inimestel ei oleks selle vastu huvi või nad leiaksid, et see on kuidagi tolmunud või mandunud või mis iganes sõna me kasutame, vananenud, ma ei usu, et kõik need 300 000 ja rohkem inimest seda vaadata viitsiksid," pareeris Vabariigi Presidendi Kantselei protokolliosakonna juhataja Piret Reintamm-Benno.

Huvi on vabariigi aastapäeva pidustuste vastu tõesti suur. Eriti palju tähelepanu saab aga just presidendi vastuvõtt, mida hakatakse ajakirjanduses lahkama juba päevi enne tegelikku üritust.

"Ma ei kujuta ette, et presidendi kantselei või presidendi institutsioon ise peab aitama kaasa kollase ajakirjanduse arendamisele Eestis. Kui korraldad ürituse, kus moel on kandev roll, siis ei maksa arvata, et kollane ajakirjandus seda kandvat rolli üle ei võta ja alusta selle ümber kohe tohutud lokulöömist. Selle sisse mattub ära igasugune vajalik poliitiline sõnum," kritiseeris Lang.

"Kahtlemata selline kriitiline või mahategev dimensioon selle asja juures on hästi negatiivne, aga ma arvan, et see ei sõltu presidendi kantseleist, see ei sõltu külalistest, see ei sõltu sellest formaadist, sest tegelikult tehakse ju taolisi fotosid hästi paljudel üritustel ja halvasti võib öelda suvalisel üritusel suvalise inimese kohta - see ei ole kuidagi tingitud presidendi vastuvõtu sügavamast olemusest," leidis Reintamm-Benno.

Riigikogu esimehe Eiki Nestori (SDE) arvates on riietusega seotud ajakirjanduse tähelepanu presidendi vastuvõtu külaliste jaoks raske. Eriti veel neile, kelle jaoks pole selline olukord tavapärane. Samas leiab Nestor, et presidendi vastuvõtt ei ole eestlaste jaoks ainult pingviinide paraad, vaid see on ikkagi midagi enamat.

"Mina käin seal alati Eesti Vabariigi sünnipäeval. Sinna on mind kutsunud riigipead, kolm presidenti. Mul ei ole kunagi mõttes minna sinna kui nende presidentide sünnipäevale või moenäitusele. Ma olen läinud Eesti Vabariigi sünnipäevale," rõhutas Nestor.

Tiina Tšatšua lisab, et ei ole mõtet loota, et keegi teine tuleb meie sünnipäevapidu korraldama. Kui inimestel on vahvaid mõtteid ja need on ka teostatavad, siis võiks need Tšatšua arvates kirja panna ja saata presidendi kantseleisse, sest alati on võimalik vabariigi aastapäeva üritustesse midagi toredat lisada. Kas või korraldada kogukondlikke pidustusi," pakkus Tšatšua välja.

"Mõtteid on olnud igasuguseid. Me isegi oleme mõelnud siin aastate jooksul, et mitte rutiini minna, kuidas teha üht, kuidas teist asja, aga lõpuks me oleme ikkagi jõudnud selleni, et me tajume teatud ootust ühiskonna poolt ja inimeste poolt, Eesti inimeste poolt, et see asi oleks umbes selline, nagu ta on," resümeeris Reintamm-Benno, lisades, et see, milline näeb presidendi vastuvõtt tulevikus välja, sõltub järgmisest presidendist ning tema meeskonnast.