Hiina on avaldanud muret Islamiriigi tõusu ja selle mõju pärast Pakistani ja Afganistaniga piirneva Xinjangi Uiguuri autonoomse piirkonna elanikele, vahendas Reuters.

Kuid Peking ei ole näidanud märke soovist osaleda USA juhitud Islamiriigi vastases koalitsioonis.

Detsembris kirjutas Global Times, et Islamiriigi poolel võitleb umbes 300 läbi Türgi Iraaki ja Süüriasse reisinud Hiinast pärit äärmuslast.

Leht viitas täna anonüümseks jäänud kurdi julgeolekutöötajale, kelle sõnul lasti septembri lõpul Süürias maha Hiinast pärit mees, kes oli Islamiriigi džihaadivõitlusest pettunult tahtnud minna tagasi Türgisse, et õppida seal ülikoolis.

"Kahel teisel Hiina võitlejal võeti pea maha detsembri lõpul Iraagis koos veel 11-ga kuuest riigist. Islamiriik süüdistas neid reetmises ja katsetes põgeneda," tsiteeris ajaleht allikat.

Hiina võimud süüdistavad Ida-Turkestani Islamiliikumise separatiste rünnakute korraldamises Xinjiangos, kus elavad moslemitest uiguurid. Nad vaikivad aga sellest, kui palju Hiina kodanikke võitleb Lähis-Idas.

Inimõiguste aktivistid räägivad, et uiguuride majanduslik marginaliseerimine ja nende kultuurile ja religioonile kehtestatud piirangud on etnilise vägivalla peapõhjus Xinjiangis ja kogu Hiinas, milles on viimastel aastatel hukkunud sadu inimesi. Hiina eitab seda.

Hiina on kritiseerinud Türgi valitsust uiguuri põgenikele varjupaiga andmise pärast, öeldes, et see on globaalne julgeolekurisk.