Majanduse ja Rahu Instituudi, mille peakorter on Austraalias Sydneys, eestvõttel alates 2007. aastast koostatava riikide rahuarmastuse pingerea eesmärk on selgitada välja rahu ja püsiva arengu vastastikune seos meie planeedil. Uurimuse peamine ülesanne on hinnata selle summa suurust, kui palju läheb vägivald maksma maailmamajandusele ja millised riigid maksavad kõige rohkem.

Ekspertide arvestuste kohaselt on maailmal tervikuna kasulikum olla rahuarmastav, mitte sõjakas, kuna näiteks möödunud aastal oli vägivalla põhjustatud globaalne majanduskahju 9,46 triljonit dollarit, mis on 11% maailma SKT-st. Kui kõik maailma riigid vähendaksid oma sõjalisi kulutusi umbes 50 protsendi võrra, oleks vabanevate vahenditega võimalik lahendada paljud globaalprobleemid.

Võrdleva pingerea koostamisel võtavad teadlased aluseks 22 kvalitatiivset ja kvantitatiivset näitajat. Nende seas on näiteks sise- ja väliskonfliktid ja nende tagajärjed, suhted naaberriikidega, kuritegevuse tase, poliitiline stabiilsus, terrorism, enesetappude arv 100 000 elaniku kohta, vangide arv 100 000 elaniku kohta, relvajõudude suurus ja relvastuse tase jne.

Maailma kõige rahuarmastavam riik on uurimuse autorite hinnangul Island. Järgnevad Taani, Austria, Uus-Meremaa ja Šveits. Esikümnesse kuuluvad veel Soome, Kanada, Jaapan, Belgia ja Norra. 

Eesti militariseeritust on hinnatud 1,3, ühiskonda ja turvalisust 1,8 ja sise- ja väliskonflikte 1,6 punktiga viiest maksimaalsest. Esikohal oleval Islandil on kõik need kolm näitajat 1,2. Uurimuse kohaselt kaotab Eesti vägivalla tõttu 1,24 miljardit dollarit aastas.

Eesti lõunanaaber Läti on 39. ja Leedu 46. kohal, USA 101., Ukraina 141. ja Venemaa 152. 

Viimane riik pingereas on Süüria, veidi kõrgemal on Afganistan, Lõuna-Sudaan, Iraak ja Somaalia.

Alates 2008. aastast on maailm uurimuse kohaselt muutunud 4 protsendi võrra vähem rahumeelseks. 51-s riigis on olukord paranenud ja 111-s halvenenud.