Viimase kümne aasta jooksul on Tartu Ülikool kolinud mitmeid oma õppehooneid Tartus Maarjamõisa väljale. Paraku puuduvad kahe linnaosa vahel jalgsi ja rattaga liiklemiseks head võimalused. Nüüd on linnavalitsus alustanud uue silla või tunneli ettevalmistamisega, vahendasid ERRi raadiouudised.

Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna inseneriteenistuse spetsialist Mati Raamat ütles, et inimesi liigub kesklinna ja Maarjamõisa üha rohkem, mistõttu on tema arvates mõistlik luua parem võimalus liikumaks nende piirkondade vahel bussi või autot kasutamata.

"Praegused võimalused on väga kehvad. Näituse tänava suund jääb sellest suunast veidi välja ja sealtkaudu minek on ehk liiga pika ümberjalutamisega. Riia tänaval olev viadukt ei võimalda aga sealseid kitsaid kõnniteid laiendada," rääkis Raamat.

Uue silla või tunneli ehitamine läheks maksma miljoneid eurosid. Projekti lõplik maksumus selgub aasta lõpuks.

"Praegu me arvame, et kõige parem lahendus oleks see kui ta algaks Vanemuise tänava pikenduselt ja läheks Lehola tänavale välja sellesse lõiku, mis läheb risti raudteega," ütles spetsialist.

Jalgrattaklubi Vänta Aga presidendi Rein Lepiku sõnul on uue kergliiklusühenduse rajamine vägagi vajalik. "Tegelikult on ju raudtee Tartu jalgrattaliiklust silmas pidades üks põhiprobleeme, sest Emajõest saab veel üle, aga raudtee juures pole ülepääsusid palju. Riia tänava suunal, mis oleks jalgratta- ja üldse ka linnaliikluse jaoks väga oluline, on raudteesild ääretult kitsas ja ebamugav nii jalakäijate kui ratturite jaoks. Kui sellele saaks mingi alternatiivi, siis see oleks väga oluline samm Tartu linna jalgratta- ja üldse kergliikluse arendamiseks," rääkis Lepik.

Hiljuti valiti Tartu kõige kergliiklussõbralikumaks linnaks. Samas on ekspertide sõnul arenguruumi veel palju. Näiteks on viimase viie aasta jooksul tehtud vaid kümne kilomeetri jagu rattateid.

Lepik näeb ohtu, et uue silla või tunneli ehitamine mõjutaks omakorda kergliikluse arengule eraldatavat rahastust. "Kogu raha selle alla nüüd küll ei tasu, sest kui me tõesti viie aasta jooksul ei suudagi muud teha kui üheainsa silla ehitada, siis see tegelikult ei ole see, mida Tartu vajaks," ütles Lepik.

"Me peaksime kergliiklust ikkagi igakülgselt arendama. See tähendab seda, et tuleks ka paljusid olemasolevaid teid kohendada ja sättida. Kasvõi need samad äärekivide ja ristumiste probleemid. Kui me selle jätame tegemata, ühtegi uut teed ei tee ja rajame ainult ühe silla, siis see oleks ka vale lähenemine," lisas ta.