IMF tunnistab, et Eesti majandus pole kasvanud sellises tempos nagu oodati, aga loodetavalt kasv kiireneb sellel aastal. Saame näha - eelmise aasta majanduskasvu ennustamisega pani IMF üsna pikalt mööda. 

Tuntakse muret liigkiire palgakasvu pärast, mis võiks kahandada Eesti konkurentsivõimet. Kutsutakse lausa üles hoiduma avaliku sektori palkade tõstmisest, mida on küll väga imelik kuulata. Tuntakse muret meie tööjõu oskuste pärast, aga sõnagagi ei mainita nendesamade töötajate lahkumist välisriikidesse. Aga, IMF eesmärk ei ole Eesti ühiskonda õnnelikuks teha, vaid tunda muret omaenda raha pärast.

Tuuakse esile, et tööjõumaksud Eestis on kõrged, seda eriti madalapalgaliste töötajate puhul. See olevat takistuseks inimeste töölevõtmisel.

Mis jutt see selline on? Euroopa kontekstis on Eesti oma tööjõumaksude taseme poolest üsna keskmine, jäädes isegi madalama poole peale. Mida IMF meile siis tegelikult öelda tahab?

Tööjõumaksude alla kuuluvad füüsilise isiku tulumaks ja mitmesugused sotsiaalkindlustusmaksed. Ja siin ongi oluline vahe tööjõumaksudest rääkimisel.

Meie isiku tulumaksukoormus Euroopa kontekstis üks madalamaid. Probleem on aga hoopis sotsiaalmaksudes. Nimelt, Eestis on ettevõtte sotsiaalmaksu suhteline koormus Euroopa riikide seas kõige kõrgem. See peamine pidur töökohtade loomisel ja palkade tõstmisel. Jätan siin kõrvale töötuskindlustusmakse, mis on ettevõtja jaoks suhteliselt väike maks.

Miks sotsiaalmaksu pole vähendatud? Räägitakse küll sotsiaalmaksule ülempiiri seadmisest, aga mitte maksu enda vähendamisest.

See tuleneb kahest asjaolust. Esiteks, sotsiaalmaksu raha vähenemine tooks kaasa kiire hävingu meie tervishoiu- ja pensionisüsteemi. Ei tea me tänagi täpselt, kas meie tervishoiu- ja pensionisüsteem on rahaliselt vee all või vee peal!
Teiseks, oleme olukorras, kus meil pole ei majanduslikel ega poliitilistel põhjustel võimalik sotsiaalmaksu koormust üle kanda ka teistesse maksudesse. Mis on need teised maksud? Need on tulumaksud, tarbimismaksud, kinnisvara ja looduskeskkonnaga seotud maksud.

Tuletagem meelde, et poliitilise populismi lainel oleme sisuliselt ära kaotanud kasumimaksu. Selle koormus on meil kõige madalam Euroopas.

Poliitilise populismi lainel oleme sisuliselt ära kaotanud maamaksu. Ka see on meil kõige madalam Euroopas.
Teiselt poolt on tõstetud tarbimismakse ja keskkonnamakse. Aga neid enam majanduslikelt põhjustel tõsta ei saa. Käibemaksu ja aktsiiside osakaalu poolest kogumaksudes oleme teisel kohal Euroopas, neid pole lihtsalt võimalik enam tõsta. Ka eelmisel nädalal nägime hotelliomanike raevu uue kavandatava käibemaksu tõusu suhtes. Enne seda toimus sarnane asi autode käibemaksu tagastamise teemadel.

Samalaadne olukord on ka energia ja saastemaksude puhul. Kõrgemale pole nende maksudega lihtsalt võimalik minna!
Vaadates meie riigieelarve taset ja tulude struktuuri, siis on ilmselge, et maksutõusudest pole pääsu. Küsimus on seega- kuidas me sätime oma maksude struktuuri ning mis makse tõstame ja mida langetame!

Kui me tahame vähendada tööjõumakse, siis ainuke võimalus on kanda sotsiaalmaksu koormus üle isiku tulude ja kasumite kõrgemale maksustamisele. Sisuliselt tähendab see astmelist tulumaksu ja kasumimaksu taastamist.

IMF räägib vajadusest vähendada madalatululiste maksukoormust ning kompenseerida see maksuvabastuste kaotamise ja kinnisvaramaksu sisseseadmisega.

Madalatululiste maksukoormuse vähendamisega haakub ka Eesti poliitikute soov tõsta tulumaksuvaba miinimumi.
Vaatame asja sisulist poolt. Tulumaksuvaba miinimumi ainus mõte on kergendada madalatululiste maksukoormust. Tegelikult annab see aga maksuvabastuse kõigile, ka jõukamale poolele, kes seda tegelikult ei vaja. Tegemist on väga ebaefektiivse ja riigile väga kuluka maksukorraldusega. Palju efektiivsem ja turumajanduslik lähenemine on erinevate maksumäärade kasutamine. Tulumaksuvaba miinimum peaks olema pigem tehniline piir, millest allapoole jäävate tulude maksustamine on kulukam kui saadav maksutulu.

Paraku hoiab Eestis kramplikult kinni ebaefektiivsest ja Ida-slaavilikust proportsionaalsest tulumaksust. Täna kehtib sarnane maks ainult Venemaal, Ukrainas, Valgevenes ja Balti riikides. Räägitakse proportsionaalsest tulumaksust kui maailmavaatest. Mis on küll selle maailmavaate nimi, mis ühendab Eesti poliitikuid Putini Venemaa ja Lukašenka Valgevenega?

Kokkuvõttes, kõrge sotsiaalmaksukoormus on täna Eesti nii-öelda päris maksuprobleem. Seega tuleks sotsmaks tuua alla kõigi töötajate puhul ja kanda maksukoormus üle tulu ja -kasumimaksudesse. Võimaldagem ettevõtetel kasumit teenida, küll nad suudavad sellest ka õiglase osa ühiskonnale maksta. Võimaldagem inimestel suuremat palka teenida - ei tekita see ka probleeme natuke kõrgemat tulumaksu maksta.

Tulumaksuvaba miinimum, 1%-line madalam tulumaksumäär või sotsiaalmaksu lagi on tänasel päeval mänguteemad. Millega võib, aga ei pea täna tegelema.

Vikerraadio päevakommentaari saab kuulata SIIT.