Lõuna-Aafrika president Jacob Zuma teatas täna, et Mandela matused peetakse 15. detsembril Eastern Cape'i provintsis Qunu külas, kus Mandela üles kasvas, vahendas Reuters.

Matustele eelnev üleriigiline leinanädal hõlmab ka vabaõhu jumalateenistust Johannesburgi linna Soccer City staadionil, kus peeti 2010. aastal jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalmäng.

Mandela viimane avalik ülesastumine oligi nelja aasta eest, kui ta avas Lõuna-Aafrikas korraldatud jalgpalli maailmameistrivõistlused.

Lõuna-Aafrika vabariigi esimene mustanahaline president, apartheidivastase võitluse sümbol ja Nobeli rahupreemia laureaat Nelson Mandela suri eile õhtul 95-aastasena Johannesburgi kodus oma pere keskel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Järelhüüetest kõlas, et Mandela oli erakordselt inspireeriv inimene; mees, kes muutis rassismi mitte ainult amoraalseks nähtuseks, vaid ka lihtsalt rumaluseks; oma maa üks paremaid poegi ning oma rahva isa. Kohalik rahvas saatis oma juhti ära ka laulu ja tantsuga.

Õigusaktivist sai Mandelast ülikooli ajal, mil ta 1952. aastal oma sõbraga koos Johannesburgis esimese mustanahaliste õigusbüroo rajas. Üheksa aastat hiljem sai noorest ja vihasest mehest apartheidivastase Aafrika Rahvuskongressi relvastatud tiiva komandör.
 
Juba samal aastal ta vahistati ning kaks aastat hiljem mõisteti riigivastase tegevuse eest eluks ajaks vangi. Trellide taha jäi Mandela 27 aastaks.

1990. aastal lasi tollane Lõuna-Aafrika vabariigi president Frederik de Klerk Mandela vabaks. Vangla-aastad ei teinud Mandelast kibestunud meest, kes otsib kättemaksu. Ta kõneles leppimisest ja mõistmisest ning istus valgetega läbirääkimistelaua taha. See pööre tõi Nobeli rahupreemia nii Mandelale kui ka De Klerkile.

Neli aastat pärast vabanemist sai temast 1994. aastal esimene mustanahaline president Lõuna-Aafrika vabariigis. Ühendriigid said esimese mustanahalise presidendi 15 aastat hiljem. Täna on lipud ka Ühendriikides Barack Obama korraldusel pooles mastis.