Eesti on oma versiooni toetuspoliitikast välja töötanud ning nüüd püütakse aimu saada, kas see meeldib euroliidule või mitte, vahendas "Aktuaalne kaamera".

EL-i ühisest eelarvest kulub praegu põllumajanduse toetamiseks umbes kolmandik. Hetkel vaieldakse EL-is selle üle, kas ühenduse põllumajanduspoliitika vajab alates 2013. aastast reformimist.

Eesti põllumehi toetatakse näiteks aastas 3,5 miljardi krooniga. Seejuures saavad Eesti põllumehed hektari kohta tunduvalt vähem toetust kui paljudes teistes Euroopa riikides. Näiteks kui Kreekas ja Soomes toetatakse ühe põllumajandusmaa hektari harimist umbes 12 000 krooniga, siis Eestis vaid 2400 krooniga.

"Viimane reform viidi läbi 2003.aastal. Paljud asjad on aga viimase kümne aasta jooksul muutunud ja ma arvan, et meil peab olema põllumeeste toetamise mehhanismile parem põhjendus. Me peame põllumeeste sissetulekud stabiliseerima ja kindlustama samas ka Euroopa Liidu toidutootmise.
See tähendab, et me peame põllumajanduspoliitika süsteemi muutma," rääkis Dacian Ciolos.

Ciolose arvates pole praegused erinevused riikide vahel toetuse maksmisel põhjendatud ning toetuse jagamiseks tuleb leida ühtsed ja objektiivsed kriteeriumid, mida tuleb kohaldada kõikidele liikmesriikidele ilma minevikus kehtinud erisusteta.

"Mina koondan oma tähelepanu sellele, et see süsteem läheks samm-sammult üle toetuste jagamise suuremale võrdsusele. Me peame samas arvesse võtma asjaolu, et komisjon teeb vaid ettepanekuid. Meil on õigus initsiatiivi üles näidata, aga otsus saab protsessi käigus sündida vaid  nõukogus ja parlamendis," ütles Ciolos.