Seimi mandaatkomisjon teatas täna ametlikult, et mõlemad presidendikandidaadid vastavad neile presidendivalimiste seaduse ja riigisaladuste seaduse alusel esitatavatele nõuetele. Eelnevalt oli komisjon palunud selles küsimuses põhiseaduse kaitse büroo, riigivarade ameti, korruptsiooni tõkestamise büroo jt arvamust, vahendasid LETA jt.

Zatlersil on seimis 33 saadikukohta omava kolmikliidu Ühtsus ja seitsme saadikukohaga Kõik Lätile! - Isamaale ja Vabadusele / LNNK fraktsioonide toetus.

Ei ole selge, kui paljud Roheliste ja Põllumeeste Liidu ja Koosmeele Keskuse saadikuid hääletavad Zatlersi poolt. Esimesel on 22 ja teisel 29 seimi liiget.

Andris B?rzinši kandidatuuri esitasid Roheliste ja Põllumeeste Liidu fraktsiooni seitse saadikut.

Presidendiks on valitud kandidaat, kes saab 51 häält.

Zatlersi vastaskandidaat peab oligarhide teemat ülepuhutuks

Andris B?rzinš rääkis intervjuus ajalehele  Latvijas Avīzе, et Zatlersi 28. mail tehtud otsus algatada seimi laialisaatmine pani ta algul naerma, sest ta pidas selle põhjuseks enda kandidatuuri ülesseadmist. Järgmisel hommikul tuli ta aga mõttele, et ta peab Zatlersiga peetavates debattides selle teema üles võtma.

B?rzinši sõnul ei toeta ta Zatlersi põhjendusi seimi laialisaatmise algatamiseks absoluutselt. Ta ei välista aga, et presidendil on veel mingit informatsiooni, mis sundis teda nii teravalt reageerima.

Zatlersi arvamuse kohta, et suur osa Läti rahast läheb maksuvabadesse offshore-firmadesse ja oligarhide taskusse, ütles B?rzinš, et tõenäoliselt ei jälgi julgeolekuametid piisavalt selliseid protsesse riigis.

Dombrovskis: teame oligarhide huvides töötavaid parteisid

Peaminister Valdis Dombrovskis (Ühtsus) ütles täna telejaama LNT hommikusaates "900 sekundit", et seimi otsus mitte anda luba saadik Ainars Šlesersi (Hea Läti Eest) kodu läbiotsimiseks näitab selgelt, millised parteid töötavad oligarhide huvides, vahendas LETA.

"Me näeme selgelt erakondi, kes hääletasid läbiotsimise lubamise vastu - Koosmeele Keskus, Hea Läti Eest ja Roheliste ja Põllumeeste Liit. Need on erakonnad, mis töötavad oligarhide huvides," rääkis peaminister.

Dombrovskis märkis ka, et Ühtsusel olid tõsised läbirääkimised koalitsioonipartneri Roheliste ja Põllumeeste Liiduga. "Kui tuleb veel üks hääletus, nagu oli hääletus Šlesersi asjas, siis võib koalitsioon seda mitte enam üle elada," ütles ta ning lisas, et kui koostöös enam võimalik pole, jääb kolm võimalust. Ta ei täpsustanud aga, millised need on.

Presidendikandidaatide debatil LNT saates "Top 10" 29. mail küsiti president Valdis Zatlersilt, kes on Lätis niinimetatud oligarhid. President nimetas Ventspilsi linnapead Aivars Lembergsi (Läti ja Ventspilsi Eest) ja seimi liikmeid Ainars Šlesersit ja Andris Škelet (Hea Läti Eest).

Läti uuemas ajaloos ei ole presidendivalimiste kindlat traditsiooni

Vahel on Läti riigipea valimised olnud pikaajalised ja piinarikkad, mõnikord on need aga kestnud vaid loetud arvu minuteid, vahendas Delfi.lv.

Nii sai 1993. aastal Guntis Ulmanis presidendiks alles kolmandal katsel. Kolm aastat hiljem valiti ta aga teiseks ametiajaks tagasi juba esimeses voorus, kuigi tal oli siis koguni kolm konkurenti.

1999. aastal kaasnesid presidendivalimistega kõikvõimalikud intriigid ja poliitmängud. Pidevate vastuolude tõttu suudeti riigipea ära valida alles kuuendal korral, kui Läti poliitilisele lavale ilmus ootamatult psühholoogiaprofessor ja Läti folkloori uurija, endine Kanada kodanik Vaira Vīķe-Freiberga.

Neli aastat hiljem sai Vaira Vīķe-Freiberga usaldusmandaadi teiseks ametiajaks pikema vaevata, sest teisi presidendikandidaate ei olnudki.

Võrdlemisi kerged olid ka 2007. aasta valimised, kui arst Valdis Zatlersi vastu kandideeris endine kohtunik Aivars Endzinš. Vaatamata aktiivsetele protestidele ja kriitikalainele saatsid valitsevad parteid Riia Lossi oma kandidaadi.

Hiljem sai teatavaks, et valitsuskoalitsiooni liikmed, kelle seas oli teiste hulgas ka Andris Škele, olid Zatlersi valimises kokku leppinud salajasel kohtumisel Riia loomaaias. Nii sai ta külge sildi "president loomaaiast", kuigi on neli aastat püüdnud näidata enda sõltumatust erakondade ja nendega seotud oligarhide mõjust.

Peagi selgub, kas tänavustel Läti riigipea valimistel suudab Zatlers hoolimata konfliktist seimiga veel neljaks aastaks oma ametipostile jääda või vahetab ta välja "must hobune", endine pankur Andris B?rzinš, või seisab ees järjekordne "Kanada variant".