Eesti on seisukohal, et sõlmitav leping peab soodustama Eesti elektrisüsteemi edasist lõimimist Euroopa Liidu energia siseturuga.

Eesti elektrisüsteemi arendamise pikaajaline eesmärk on sünkroniseerimine Euroopa Liidu elektrisüsteemidega, et tagada tugevam omavaheline lõimitus. Seetõttu on Eesti seisukohal, et sõlmitav leping saab oma iseloomult olla vaid ajutine ja seda peab olema võimalik kahjunõueteta lõpetada vastavalt soovile ja vajadusele sünkroniseerida Eesti elektrisüsteem Euroopa Liidu süsteemidega.

Eesti elektriturgu arendatakse osana Põhja- ja Baltimaade elektriturust. Eesti prioriteediks on täielik ühinemine Euroopa Liidu energia siseturuga. Selleks on vaja arendada nii Eestit siseturuga ühendavat taristut kui rakendada siseturule orienteeritud turukorraldus.

Eesti ei soovi kokku leppida praegu Euroopa Liidu väliste riikidega elektriühenduste arendamisele kehtivatest reeglitest erinevates tingimustes. Sõlmitav leping võib sätestada taristuid puudutava infovahetuse alused.

Vene Föderatsiooni, Valgevene ja Euroopa Liidu vahelise elektrikaubanduse reguleerimisel tuleb arvestada õigustike erinevustega, millest peamised on keskkonnanõuete, turvalisuse nõuete ja turukorralduse osas. Euroopa Liidu liikmesriikidele peab jääma suveräänne õigus piirata elektri importi nii tehnilistel kui energiajulgeoleku kaalutlustel.

Elektrikaubandus, sh imporditud elektri müük, toimub Eestis vastavalt Nord Pool Spot elektribörsi tingimustele ja Eesti ei soovi sellele lepinguga luua erandeid.

Eesti on seisukohal, et põhivõrgu operaatorile (AS Elering) peab jääma õigus ja võimalus täiel määral kontrollida Eesti elektrisüsteemi ülekandevõimsuste arvutus- ja jaotusmehhanisme ning muid olulisi elektrisüsteemi talitluse küsimusi.