Euroopa Parlament võttis oma MFF-i vaheraporti, milles soovitati eelarvet kümnendiku võrra suurendada, vastu 370 poolt- ja 201 vastuhäälega, erapooletuid oli 84.

Eesti saadikutest hääletas Euroopa Rahvapartei (EPP) saadikurühma kuuluva Ratas koos Marina Kaljuranna, Sven Mikseri, Urmas Paeti ja Jana Toomiga selle poolt, Terras aga, kes samuti kuulub EPP fraktsiooni, hääletas vastu.

Ratas põhjendas oma poolthäält sellega, suurem eelarve võimaldab Euroopa Liidul paremini oma eesmärke saavutada.

"Toetasin Euroopa Parlamendis ettepanekut suurendada järgmise, aastate 2028–2034 mitmeaastase eelarveraamistiku mahtu, sest usun, et Euroopa Liit ei suuda oma suuremaid eesmärke saavutada väiksema eelarvega. Ilma täiendava rahata läheks märkimisväärne osa olemasolevast eelarvest varasemate laenude tagasimakseteks ning Euroopa prioriteetide elluviimiseks jääks senisest vähem vahendeid," ütles Ratas ERR-ile.

Ratas lisas, et suurem eelarve võimaldaks tugevdada kaitset ja konkurentsivõimet ning tagada piisava rahastuse ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitikale. "Minu jaoks on eriti oluline, et parlamendi vaheraport näeb ette ka tugevama rahastuse EL-i idapiirile, mis on Eestile strateegiliselt väga tähtis," rõhutas ta.

Samas tõi Ratas välja, et eelistaks MFF-i tuludest suurema osa kogumist liikmesriikide otsemaksetest nn omavahendite asemel.  EL-i omavahendid tähendavad riikide korjatavate maksude otse EL-ile üle andmist – siiani on EL-i eelarvesse läinud tollimaksud, osa arvestatud käibemaksu põhjal ja ümber töötlemata plastjäätmete pealt kogutud maks, aga uues eelarvekavas on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku omavahendeid laiendada.

Ratas märkis, et praegu tuleb ligikaudu 70 protsenti tuludest riikide sissemaksetest, ülejäänu tollituludest ja EL-i omavahenditest. Ta tõdes, et niinimetatud netomaksjad riigid on otsemaksete suurenemise vastu ja kui eelarvemaht suureneb, tähendaks see paratamatult keerulist kompromissi otsemaksete suurenemise ja EL-i uute omavahendite vahel.

"Olen uute üle-euroopaliste maksude suhtes ettevaatlik, sest meil ei ole veel põhjalikult läbi arutatud, kui kaugele soovime liikuda tsentraliseerituma Euroopa suunas. Maksuküsimused on seni olnud liikmesriikide pädevuses, välja arvatud piiriülesed teemad, ning uued EL-i tasandi maksud tähendaksid teistsugust suunda," selgitas Ratas.

Terras põhjendas oma otsust Euroopa Parlamendi ühisseisukoha vastu hääletada just nimelt vastuseisuga omavahendite osakaalu suurendamisele.

"Hääletasin uue MFF-i vastu, kuna ma ei toeta uute üle-euroopaliste maksude kehtestamist. Praegune süsteem, kus liikmesriigid panustavad EL-i eelarvesse vastavalt oma majanduse suurusele, on läbipaistvam ja õiglasem. See jätab riikidele suurema kontrolli oma maksuraha üle ja on Eestile kasulikum," teatas Terras oma esindaja vahendusel ERR-ile.