2023. aasta juulis, kui tehti teatavaks suurte tuulepargialade oksjonite tulemused, olid BP ja Total valmis kahe Põhjamere ala eest maksma 12,6 miljardit eurot. Edukas pakkumine andis neile õiguse rajada sinna suuri avamere tuuleparke koguvõimsusega seitse gigavatti. 

Aasta hiljem omandasid ettevõtted veel kolme miljardi euro eest lisaalasid.

Nüüd üritavad BP ja Total oma tuuleparkide rajamistingimusi tagasiulatuvalt muuta.

Ettevõtted nõuavad, et suur osa järelejäänud vabadest aladest pandaks enampakkumisele esialgu kavandatust tunduvalt hiljem – see tõmbaks avamere tuuleenergia laienemisele tugevalt pidurit.

Eesmärgi saavutamiseks tegid ettevõtted ettepaneku, mis seab praeguse arendusplaani kahtluse alla. Kava nimega "Re-Order" näeb ette, et 70-gigavatise koguvõimsuseni jõutakse alles 2057. aastal. 

Kehtiva arendusplaani kohaselt peaksid 70-gigavatise võimsusega tuulepargid Saksamaa Põhjameres töötama juba 2041. aastaks. Seega lükkaks energiafirmade ettepanek eesmärgi saavutamise 16 aasta võrra edasi.

Oma ettepaneku toetuseks tellisid BP ja Total Fraunhoferi tuuleenergiasüsteemide instituudilt (IWES) stsenaariumi modelleerimise. Uuringus jõutakse järeldusele, et edasilükatud ja hõredam arendus tagaks ettevõtete endi "fookusaladel" 2–10 protsenti suurema tootluse.

Samas tooks edasilükkamine kaasa märkimisväärse languse avamere tuuleenergia kogutoodangus Saksamaa Põhjameres tervikuna, kusjuures tootlikkus väheneks kohati kuni kolmandiku võrra.

Föderaalse mere- ja hüdrograafiaameti osakonnajuhataja Lea Haefke nentis, et ettevõtete algatus tuli üllatusena. 

Põhjuseks on vastuolu kehtivate seadustega. Laiendamine ei ole lihtsalt soovituslik plaan – see on sätestatud avamere tuuleenergia seaduses. Seaduses on tähtajaks määratud 2045. aasta, mis jätaks praeguste arenduskavadega võrreldes väikese puhvri.

TotalEnergies juhtis tähelepanu asjaolule, et võrguehituse tohutute viivituste tõttu on laienemiseesmärgid niigi küsimärgi all ning seetõttu põhjustaks nende ettepanek tegelikkuses oluliselt väiksema viivituse. 

Ettevõtted põhjendavad oma algatust niinimetatud tuulevarju efektiga ehk kui olemasoleva tuulepargi ette püstitatakse veel üks tuulik, siis selle taga asuvate turbiinide tootlikkus väheneb. Seetõttu väidavad ettevõtted, et arenduse edasilükkamine võimaldaks olemasolevat ja kavandatavat taristut tõhusamalt käigus hoida.

Haefke sõnul oldi nendest mõjudest teadlikud juba siis, kui ettevõtted 2023. ja 2024. aasta oksjonitel edukalt osalesid. Samas tunnistas ta, et esitatud majanduslikud arvutused on usutavad. 

Energiapöörde raames soovib Saksamaa toota 2030. aastaks 80 protsenti elektrist taastuvatest allikatest.