Kui praegu kehtiva seaduse järgi ei ole keskkonnaorganisatsioonidele sätestatud tingimusi, mille täitmine on eelduseks riigikaitseliste ehitistega seoses kaebeõiguse tekkimisele, siis kaitseministeeriumi ettepaneku järgi võiks keskkonnaorganisatsioonid tulevikus vastata kolmele tingimusele, mis tagaks neile riigikaitseliste ehitiste kaebeõiguse.

Esiteks peaks keskkonnaorganisatsioon tegutsema, kas mittetulundusühingu (MTÜ) või sihtasutusena (SA), mille põhikirjaline eesmärk on keskkonnakaitse ning ka oma tegevuses keskkonnakaitse edendamine, ütles kaitseministeeriumi õiguse- ja halduse asekantsler Margit Gross

"MTÜ-dest keskkonnaorganisatsiooni minimaalne liikmete arv peaks siis olema 20 liiget. Kui tegemist on ühinguga, kus on alla 20 liikme, siis tema puhul seda vaideõigust riigikaitseliste ehitiste puhul ei oleks. Ja kolmas puudutab siis keskkonnaorganisatsiooni tegevusaega – organisatsioon peab olema Eestis tegutsenud vähemalt kaks aastat," selgitas Gross.

Seesugused tingimused aitavad Grossi sõnul tagada, et riigikaitselisi ehitisi puudutavaid haldusakte või toiminguid vaidlustaksid keskkonnaorganisatsioonid, millel on ka tegelik ja püsiv seos keskkonnakaitseliste huvide esindamisega, mitte üksnes formaalne või ajutine huvi.

"Selle muudatuse eesmärk, mis puudutab nüüd keskkonnaorganisatsioonide vaideõigust on seotud sellega, et tasakaalustada keskkonnakaitselisi ja riigikaitselisi huve, täpsustades konkreetsemalt keskkonnaorganisatsioonide kaebeõigusi ja seda siis üksnes riigikaitselisi ehitisi puudutavates vaidlustes," ütles kaitseministeeriumi asekantsler.

Muudatus puudutaks otseselt näiteks MTÜ-d Soodla kaitseks, mis seisab elu-, äri- ja looduskeskkonna eest Soodla harjutusvälja ja kogu Põhja-Eesti harjutusala ümbruses. Kuigi MTÜ on tegutsenud rohkem kui kaks aastat on sellel liikmeid praegu alla 20. MTÜ juhatuse liige Vahur Värk ütleb, et liikmeid saab alati juurde võtta, mis võib muuta aga otsustusprotsesse keerulisemaks.

Kogu kaitseministeeriumi ettepanekut peab Värk aga piiravaks ja vaigistavaks: "See kahe aasta nõue on ka suhteliselt arusaamatu, sest näiteks MTÜ Soodla kaitseks loodi just selle pärast, et kaasa rääkida planeeringu koostamisel – kui planeeringut poleks algatatud, poleks meil pähegi tulnud sellist MTÜ-d luua. Kuidas see siis on, et kui tuleb mingi uus projekt, siis me peame kaks aastat ootama enne, kui võime midagi kaasa rääkida. Me ei ole ju Soodla harjutusväljaku vastu, meil on seal põhimõttelisi asju, mida me tahaks, et riik teeks teisiti."

Grossi sõnul on ministeerium läbi viinud juriidilise analüüsi, kus on hinnatud nii rahvusvahelist praktikat, Euroopa kohtu praktikat kui ka Århusi konventsiooni. Analüüsi järgi on piirangud, mis puudutavad juriidilist vormi, liikmeskonna arvu ja tegutsemise aega kooskõlas nii rahvusvahelise praktika kui Århusi konventsiooniga. Århusi konventsioon reguleerib juurdepääsu keskkonnainfole, võimalust keskkonnaasjade otsustamises kaasa rääkida ja neis asjus kohtusse pöörduda.