Ühendriikide vabariiklasest riigipea reageeris uudisele laupäeval kahjurõõmsa avaldusega oma sotsiaalmeediaplatvormil TruthSocial.

"Robert Mueller suri äsja. Hea, mul on hea meel, et ta on surnud. Ta ei saa enam süütutele inimestele kahju teha!"

Mueller suri reede hilisõhtul, teatas USA meedia viitega perekonna avaldusele, milles ei täpsustatud asukohta ega surma põhjust.

Mueller juhtis FBI-d 12 aastat, alustades vaid mõni päev enne terrorivõrgustiku Al-Qaeda 2001. aasta 11. septembri rünnakuid Ühendriikide vastu. Selle aja jooksul ehitas Mueller üles büroo terrorismivastase võimekuse.

Pärast oma ametiaega FBI-s määrati ta justiitsministeeriumi erinõunikuks, et juhtida uurimist selle kohta, kas Trumpi presidendikampaania tegi Venemaaga koostööd, et aidata tal valituks osutuda.

Mueller tegutses kaks aastat vaikselt kulisside taga ning ilmus 2019. aasta juulis kongressi ette tunnistusi andma uurimise kohta, mida Trump regulaarselt nõiajahiks nimetas.

Paljude ameeriklaste jaoks oli üleriigiliselt teleülekandena edastatud istung esimene lähem tutvus selle suursuguse, hallipäise karjääriprokuröriga.

Mueller tõrjus nii demokraatide kui ka vabariiklaste küsimusi, kes püüdsid poliitilisi punkte koguda, viidates korduvalt oma mahukale raportile, mis tema sõnul Trumpi süüst ei vabastanud.

See oli kooskõlas riigiteenistuja karjääriga, kes oli neli aastakümmet teeninud nii demokraatidest kui ka vabariiklastest presidente.

Enne poliitiliselt tundliku Venemaa-uurimise enda peale võtmist oli Muelleril, endisel merejalaväelasel, kes sai Vietnamis haavata ning keda autasustati kangelaslikkuse eest, Washingtonis laitmatu maine.

Mueller on "täiuslik professionaal ja sirgjooneline mees," ütles tollane FBI juht Christopher Wray, kelle nimetas 2019. aasta juulis ametisse Trump.

Noore prokurörina San Franciscos ja Bostonis tegeles Mueller juhtumitega, mis hõlmasid võikaid mõrvu, organiseeritud kuritegevust, mõjukate pankade pettusi ja terrorirünnakuid. Osa kaasustest ta võitis, osa kaotas, kuid ta pälvis oma töö eest harva tõsist kriitikat.

FBI-s sai ta tuntuks kui nõudlik töödejuhataja ja vaatamata oma varasemale vabariiklikule poliitilisele suunitlusele hindasid teda mõlema suurpartei poliitikud.

Kaks tema kõige tunnustatumat kaasust olid seotud New Yorgi mafiooso John Gotti ja Panama kindrali Manuel Noriegaga.

Pärast pensionile jäämist 2013. aastal liitus ta Washingtonis eraadvokaadibürooga, kus ta tegeles ametlike vahekohtuniku ülesannetega.

Trumpi otsus vallandada 2017. aasta mais Muelleri järeltulija FBI-s, James Comey, tõi kaasa Muelleri tagasikutsumise avalikku teenistusse, et juhtida uurimist Venemaa oletatava sekkumise kohta. Järgnenud 22 kuu jooksul esitasid tema uurijad süüdistuse 34 isikule, sealhulgas kuuele Trumpi kaastöötajale, ja kolmele ettevõttele.

Mueller sündis 7. augustil 1944 New Yorgis ja kasvas üles Manhattani Upper East Side'i linnaosas. Ta õppis eliitkoolis, tollal ainult poistele mõeldud Princetoni ülikoolis, kus ta omandas 1966. aastal bakalaureusekraadi.

Pärast ülikooli astus Mueller USA merejalaväkke ja pärast ühte aastat reamehena astus ta ohvitserikandidaatide kooli. Merejalaväelasena pälvis Mueller vapruse eest Pronkstähe ja lahingus saadud haavade eest Purpursüdame.

Aastal 2001 võttis ta üle skandaalidest räsitud FBI, mida oli varjutanud topeltagent Robert Hansseni aastatepikkuse pettuse asi ja agentuuri suutmatus anda Oklahoma City pommimehe Timothy McVeigh' advokaatidele üle tuhandeid lehekülgi uurimisdokumente.

Tollane vabariiklasest president George W. Bush ja seadusandjad olid ühel meelel, et Mueller on õige inimene büroo kurssi parandama.

Bush avaldas laupäeval Muellerile austust, meenutades tema teenistust merejalaväes ja FBI juhtimist.

"Bob suunas pärast 11. septembrit agentuuri missiooni ümber kodumaa kaitsmisele. Ta juhtis agentuuri tõhusalt, aidates vältida uut terrorirünnakut USA pinnal," ütles Bush avalduses.

Demokraat Barack Obama, kelle presidendiaeg kattus viie aasta vältel Muelleri FBI juhi ametiajaga, tunnustas teda kui "meie aja üht enim austatud riigiteenistujat."