Üldiselt on Eestis levinud, et täiskoormusega õpetaja tööaeg on 35 astronoomilist tundi nädalas ja selle sees on 21 kuni 24 kontakttundi. Kõik, mis jääb sellest üle, näiteks klassijuhatamine või rohkem kontakttunde, on lisatasu eest.

Märjamaa valla haridusnõunik Helen Raid rääkis, et lisatasu makstakse ka Märjamaa vallas, kuid suund on teine.

"Me üritame ikkagi need lisatasud järjest pildist maha võtta, ehk et öeldagi, et see on õpetaja töö osa ja kui nüüd küsida õpetaja käest, kas sinu jaoks on oluline, et sa saad näiteks 2200 eurot kätte viisil, et sa saad põhitöötasu 1820 ja ülejäänud on sul lisatasud või kogu sellesama töö eest sa saaksid siiski kätte ühe terviku, 2300 eurot näiteks," selgitas Raid.

"Tema ütleb, et minu jaoks on summa üks, aga kõik need muud sotsiaalsed garantiid, mis puudutavad mu järgmise aasta töötasu ilma minuta, ei saa ju palka vähendada. Et ma tunnen ennast turvalisemalt, kui minu käes on kogu see tasu," lisas Raid.

Järva valla haridusspetsialist Piret Sapp rõhutas, et kui soovitakse, et õpetajaametis oleks tagatud ka järelkasv, siis on vaja hakata rääkima õpetaja töötasu alammäära asemel õpetaja tegelikust ametipalgast ehk põhipalgast, mida õpetaja saab kõikide oma tööülesannete eest. 

"Tänane põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ütleb väga selgelt, et õpetaja tööaja arvestamise ja tasustamise aluseks on ametikoht ja kohalik omavalitsus on pidaja, kes annab koolile eelarve ja edasi on juba koolijuhi autonoomsus otsustada, mitu õpetajat milliste ülesannetega ta tööle võtab ja tööl neid ülesandeid jagab. Nii et siin lisatasu või ületunnitööde teemadega Järva vald valdavalt ei tegele," rääkis Sapp.

Õpetajate töö- ja palgakorralduse ajakohastamise katseprojektid tehti Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning haridusministeeriumi eestvedamisel juba mitme aasta eest. Lisaks Märjamaa ja Järva vallale on õpetajate palgakorraldust ümber mõtestanud ka näiteks Kohila, Kambja ja Lääneranna valla koolijuhid.

Kambja abivallavanema Liis Rosina sõnul soovitakse kindlustada õpetajale mõistlik töökoormus ning toetada avatud organisatsioonikultuuri, kus kõigil osalistel on ühine arusaam töö- ja palgakorralduse põhimõtetest, mis on kooskõlas Eesti riigis kehtivate seadustega.

Lääneranna vallavanema Ingvar Saare sõnul on palgakorralduse tänapäevastamine toimunud koos valla haridusvõrgu ümberkorraldamisega.

"Tegelikult õpetaja on ju tööl ja kool ka tahab, et õpetaja oleks koolimajas nii organisatsiooni, lastevanemate kui ka laste jaoks olemas kogu päeva. Nii et meie suund on sinna, et õpetajad on valdavalt täistööajaga ja üldtööajapõhine on see tunniarvestus. See, kui palju üks või teine õpetaja konkreetselt tunde annab, seda otsustab direktor nii, nagu õppekava täitmiseks vaja on ja ka muud ülesanded, mida õpetajad täidavad, et need mahuksid kõik õpetaja tööaja sisse," ütles Saare.