Oluline Ukraina sõjas neljapäeval, 4. septembril kell 16.30:

- Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul 15 tsiviilinimest;

- Euroopa liidrid rääkisid pärast Ukraina tippkohtumist Trumpiga;

- Saksamaa teeb ettepaneku tugevdada Ukraina õhutõrjet;

- Zelenski on kindel, et Ukraina saab julgeolekutagatised;

- Vaatlejad: Ukraina korraldas eduka rünnaku Venemaa radarijaamale Nebo-M;

- Ukraina meedia: Vene armee moodustas nakkushaigete polgu;

- Ukrainas toimus viimase ööpäeva jooksul 147 lahingut.

Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul 15 tsiviilinimest

Vähemalt 15 tsiviilisikut hukkus ja 26 sai vigastada Venemaa rünnakutes Ukrainale viimase ööpäeva jooksul, teatasid piirkondlikud võimud neljapäeval.

Ukraina õhujõud teatasid, et Vene väed lasid öö jooksul välja 112 Shahed-tüüpi ründe- ja peibutusdrooni, millest 84 tulistati õhutõrje poolt alla.

Veel 28 drooni tabasid 17 sihtmärki, lisaks langes droonitükke veel viies kohas, lisas sõjavägi.

Kõige rängemalt sai pihta Donetski oblast, kus hukkus 11 tsiviilisikut – neist üheksa Kostjantõnivkas – ja vigastada sai 16 inimest, teatas kuberner Vadõm Filaškin.

Hersoni oblastis hukkus kaks tsiviilisikut ning kaks said vigastada, kui rünnakud tabasid elamupiirkondi ja olulist taristut, teatas kuberner Oleksandr Prokudin.

Harkivi oblastis tappisid Vene rünnakud ühe inimese ja vigastasid kuut, teatas kuberner Oleh Sõniehubov.

Dnipropetrovski oblastis hukkus üks mees ja 49-aastane naine sai vigastada, teatas kuberner Serhii Lõsak.

Vene rünnakutes Sumõ oblasti sai vigastada üks naine, kohalike võimude andmetel toimus 133 lööki 41 asula vastu.

Rünnakud toimuvad vaatamata USA president Donald Trumpi püüdlustele rahu saavutada.

Moskva on lükanud tagasi ettepanekud tingimusteta relvarahuks ning suurendanud oma drooni- ja raketirünnakuid Ukraina tsiviilitaristu vastu.

Euroopa liidrid rääkisid pärast Ukraina tippkohtumist Trumpiga

Pariisis neljapäeval Ukraina julgeolekutagatisi arutanud Euroopa liidrid rääkisid pärast tippkohtumist videosilla vahendusel USA vabariiklasest presidendi Donald Trumpiga, ütles Prantsuse presidendikantselei.

Niinimetatud tahtekoalitsiooni juhid ja Ukraina president Volodõmõr Zelenski tulid kokku, et panna paika julgeolekutagatised Ukrainale.

Zelenski rääkis eraldi veel Trumpi eriesindaja Steve Witkoffiga.

Saksamaa teeb ettepaneku tugevdada Ukraina õhutõrjet

Saksamaa teeb neljapäeval Kiievi liitlaste kohtumisel ettepaneku aidata tugevdada Ukraina õhutõrjet osana tulevastest julgeolekutagatistest, ütles valitsusallikas AFP-le.

Pikka aega USA järel suuruselt teine Ukrainale sõjalise abi andja Saksamaa pakuks ka muud relvastust ja sõjalist väljaõpet, kuid on seni hoidunud rahuvalvevägede saatmise lubamisest.

Saksa allika sõnul on Berliini pakkumisel on kolm tingimust, millest esimene on see, et julgeolekutagatiste andmisest võtab osa ka USA.

Teiseks peab Venemaa osalema läbirääkimistel ja kolmandaks on vaja üksmeelt Saksa valitsuskoalitsioonis ja parlamendi toetust.

Allikas kinnitas väljaandes Der Spiegel ilmunud teadet, et Saksamaa eesmärk on tugevdada Ukraina õhutõrjet 20 protsendi võrra aastas nii relvasüsteemide arvu kui ka nende tõhususe poolest.

Samuti suurendataks Kiievi õhuründevõimekust, seal hulgas kaugmaarelvade, näiteks tiibrakettidega, mida saaks rahalise ja tehnoloogilise toetuse abil toota Ukrainas.

Saksamaa annaks varustuse ka neljale Ukraina mehhaniseeritud jalaväebrigaadile, seal hulgas sadu jalaväe lahingumasinaid.

Samuti jätkataks Ukraina sõdurite väljaõpet ja töötataks Ukraina ja ülejäänud Euroopa relvatööstuse tihedama lõimimise nimel.

Saksa kantsler Friedrich Merz on öelnud, et Saksa rahuvalvevägede võimalikust Ukrainasse saatmisest on veel vara rääkida, kuid ta ei ole seda võimalust täielikult välistanud.

"Kõige olulisem julgeolekugarantii, mida me hetkel pakkuda saame, on piisav toetus Ukraina armeele riigi kaitsmisel," ütles Merz teisipäeval.

"Selleks, et Saksamaa saaks vägesid saata, on esmalt vaja Venemaa ja Ukraina vahelist relvarahu ning isegi siis kehtiksid ranged tingimused," ütles ta telekanalile Sat1.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski osaleb isiklikult neljapäeval Pariisis nn tahtekoalitsiooni kohtumisel.

Peamiselt Euroopa riikidest koosneva 30-liikmelise ühenduse eesmärk on näidata USA presidendile Donald Trumpile, et ollakse valmis pakkuma Ukrainale julgeolekugarantiisid, tingimusel et Washington annab piisavalt tuge ja avaldab Venemaale survet.

Merz ja Briti peaminister Keir Starmer osalevad kohtumisel arvatavasti videokonverentsi vahendusel.

Vaatlejad: Ukraina korraldas eduka rünnaku Venemaa radarijaamale Nebo-M

USA kosmoseagentuuri NASA süsteem FIRMS pakub reaalajas satelliidiandmeid metsatulekahjude kohta. Sõjalist tegevust jälgivad vaatlejad tuvastasid süsteemi abil, et Rostovi oblastis puhkes suur tulekahju rajatises, mis on Vene õhukaitse jaoks kriitilise tähtsusega. Seal paikneb ka radarijaam Nebo-M ning väidetavalt korraldas Ukraina selle vastu eduka rünnaku. 

Radarijaam Nebo-M on hästi kindlustatud objekt. Levivad väited, et Venemaal on alles vaid umbes kümme seda tüüpi töötavat süsteemi.

Zelenski on kindel, et Ukraina saab julgeolekutagatised

Tahtekoalitsiooni kohtumise tulemusena saab Ukraina kindlasti julgeolekugarantiid, avaldas kolmapäeval veendumust Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

Zelenski käsitles teemat ühisel pressikonverentsil Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga. Zelenski tänas veel ka isiklikult Macroni ja Prantsusmaa rahvast nende toetuse eest Venemaa agressioonile vastupanu osutamisel.

"Prantsusmaa on alati olnud liidrite seas ja ma olen teile sügavalt tänulik. Täna oleme hetkes, kus Prantsusmaa tahab koos mitmete teistegi riikidega tõeliselt rahu lähemale tuua. Kahjuks ei näe me endiselt Venemaalt signaale, et nad oleksid valmis sõda lõpetama," ütles riigipea.

President tänas Prantsusmaad eraldi õhutõrjesüsteemide eest, mis aitavad Ukrainal end igapäevaselt Vene raketirünnakute eest kaitsta.

Macron omakorda rõhutas, et koalitsioon on valmis andma Ukrainale kõik vajalikud julgeolekugarantiid.

"Kohtume Ukraina presidendiga koalitsiooni tippkohtumise eelõhtul. Homme ühinevad meiega mitmed Euroopa liidrid ning töö, mida kõik meie sõjalised juhid on teinud alates augusti keskel toimunud Washingtoni tippkohtumisest, viiakse lõpule riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil," rääkis Macron.

Ukrainas toimus viimase ööpäeva jooksul 147 lahingut

Ukraina relvajõudude teatel registreeriti rindel viimase ööpäeva jooksul 147 kokkupõrget. 

Venemaa jätkab Ukraina vägede survestamist idarindel. Ainüksi Lõmani suunas ründas Vene armee 34 korda. Venelased proovisid edasi liikuda Novomihhailovka, Karpovka, Kolodjazi ja Serebrjanka lähistel. Lahingud käivad ka Novõi Miri ja Drobõševo suunal, vahendas Ukrainska Pravda. 

Siverski suunas ründas Vene armee viis korda. Kramatorski suunal registreeriti vähemalt seitse kokkupõrget. 

Venemaa on endiselt aktiivne ka Toretski ja Pokrovski piirkonnas. Toretskis ründas Vene armee viis korda, Pokrovski suunal toimus viimase ööpäeva jooksul lausa 49 vaenlase rünnakut. 

Ukraina meedia: Vene armee moodustas nakkushaigete polgu

Juba varem oli teada, et HIV-iga nakatumine on Venemaa sõdurite seas plahvatuslikult tõusnud. Carnegie Politika aruande kohaselt suurenes Venemaa relvajõududes avastatud HIV juhtumite arv 2022. aasta lõpuks 13 korda ja 2024. aasta lõpuks 20 korda.

Ukraina meedia kirjutab nüüd, et Vene armees on absurdsus jõudnud uuele tasemele. Venemaa saadab massiliselt rindele HIV-i ja teisi nakkushaigusi põdevaid inimesi. Nüüd aga loodi ka spetsiaalne üksus, mis koosneb nakkushaigust põdevatest inimestest.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 840 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 085 410 (võrdlus eelmise päevaga +840);

- tankid 11157 (+0);

- jalaväe lahingumasinad 23 241 (+4);

- suurtükisüsteemid 32 385 (+43);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1479 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 1215 (+2);

- lennukid 422 (+0);

- kopterid 341 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 56 045 (+261);

- tiibraketid 3686 (+22);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 60 692 (+92);

- eritehnika 3956 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.