Oluline Ukraina sõjas reedel, 29. augustil kell 21.01:

- USA kiitis heaks 3350 raketi müügi Ukrainale;

- Politico: Euroopa kaalub Ukrainas puhvertsooni loomist;

- Portugali president nimetas Trumpi Vene agendiks;

- Kallas: EL kaalub Venemaa survestamiseks teiseste sanktsioonide kehtestamist;

- Zelenski: Venemaa koondab Pokrovski lähistele 100 000 sõdurit;

- Venemaa rünnakus Ukraina sõjalaevale sai kaks madrust surma;

- Ukraina kindrali sõnul on riigil tegevuskava kõigi okupeeritud alade tagasi saamiseks;

- Merzi sõnul on selge, et Putini ja Zelenski kohtumist ei toimu;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 850 sõdurit.

Venemaa neljapäevases rünnakus Kiievile on hukkunud 25 inimest

Venemaa korraldas ööl vastu neljapäeva laiahaardelise raketi- ja droonirünnaku Ukraina pealinnale. Ukraina võimud teatasid reede õhtul, et rünnaku tõttu sai surma vähemalt 25 inimest. Hukkunute hulgas on ka neli last, vahendas The Kyiv Independent. 

Kiievi võimud teatasid, et vigastada sai 63 inimest,  sealhulgas 11 last. 30 inimest viidi haiglasse. 

USA kiitis heaks 3350 raketi müügi Ukrainale

Ameerika Ühendriigid kiitsid heaks 3350 ERAM-raketi müügi Ukrainale koguväärtuses 825 miljonit dollarit, kinnitas Kiiev.

"Hangitakse kuni 3350 ERAM-raketti ja 3350 navigatsioonimoodulit raketi lennu segamise tõkestamiseks," kirjutas Ukraina presidendi kantseleiülem Andri Jermak sotsiaalmeedias, kinnitades tehingut.

USA välisministeerium kiitis 28. augustil heaks laiendatud ulatusega rünnakumoona (Extended Range Active Missiles, ERAM) rakettide müügi Ukrainale, teatas USA kaitsekoostöö agentuur.

USA välisministeeriumi ametliku pressiteate kohaselt "toetab kavandatav müük Ameerika Ühendriikide välispoliitika ja riikliku julgeoleku eesmärke, parandades partnerriigi julgeolekut, mis on Euroopa poliitilise stabiilsuse ja majandusliku progressi tegur".

Lisaks parandab müük Ukraina võimet toime tulla praeguste ja tulevaste ohtudega, varustades seda enesekaitse- ja piirkondlike julgeolekumissioonide läbiviimiseks, öeldi samas.

Pressiteates märgiti, et ostu rahastavad Taani, Hollandi ja Norra ning seda kinnitas ka Jermak sotsiaalmeedias.

Juuli alguses jõudsid Ameerika Ühendriigid ja NATO kokkuleppele, et alliansi liikmed ostavad Ukrainale Ameerika relvi Ukraina prioriteetsete nõuete nimekirja (PURL) algatuse kaudu.

Alates augusti algusest on NATO liitlased, nagu Kanada, Taani, Saksamaa, Holland, Norra ja Rootsi, võtnud endale kohustuse rahastada Ukrainale mõeldud PURL-pakette. Rahvusvaheline sõjaline toetus on Kiievi jaoks endiselt kriitilise tähtsusega, kuna Venemaa jätkab regulaarseid rünnakuid Ukraina tsiviilsihtmärkidele.

Raketi tegevusulatus on umbes 240 kuni 450 kilomeetrit ja see on mõeldud kiiresti toodetavaks ja odavaks relvaks. USA kiitis heaks 3550 ERAM-raketi müügi Ukrainale, mis peaksid saabuma umbes kuue nädala jooksul, ütlesid kaks USA ametnikku väljaandele The Wall Street Journal (WSJ) juba eelmisel nädalal.

Väljaande United24 selgituste kohaselt on ERAM on sisuliselt tiibraketi ja pommi hübriid. Ukrainal on vaid piiratud arv võrreldava lennu-ulatusega ründesüsteeme, eelkõige Storm Shadow/SCALP tiibraketid ja kodumaal toodetud ründedroonid. Suure partii täiendavate rakettide tarnimine tugevdab veelgi Ukraina kaitsevõimet, tõdes väljaanne.

Nii kaugele lendamiseks on ERAM varustatud mootoriga, mille lennukiirus ületab 700 km/h. Raketi tabamistäpsus jääb 10 meetri piiresse, selle lõhkepea kaal on 227 kilogrammi.

Relva on konstrueeritud võimalikult lihtsaks, et tagada selle väljalaskmine Ukraina olemasolevatelt platvormidelt – valdavalt lennukitelt. Seda saab varustada ka lisasüsteemidega, sealhulgas Quicksinki juhtplokiga.

ERAM-i projekt käivitati 2024. aastal vastusena Ukraina sõjale. USA kaitseplaneerijad andsid tootjatele ülesandeks toota relv, mis on võimeline lööma sügavale vaenlase tagalasse, hoides samal ajal kulud madalad ja tootmistähtajad lühikesed, märkis United24.

Zelenski: Venemaa koondab Pokrovski lähistele 100 000 sõdurit

Venemaa on hakanud koondama Ukraina idaossa Pokrovski lähistele umbes 100 000 mehelist sõjalist jõudu, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski reedel.

"Seal toimub vaenlase koondumine ja kontsentreerumine. Kuni 100 000 – see on tänahommikune seis. Nad valmistuvad igal juhul rünnakuks," ütles Zelenski.

Venemaa rünnakus Ukraina sõjalaevale sai kaks madrust surma

Venemaa rünnakus Ukraina sõjalaevale sai kaks madrust surma ja ülejäänud on kadunud, ütles Ukraina mereväe pressiesindaja reedel AFP-le.

Venemaa teatas juba varem, et nad lasid Doonau deltas põhja Ukraina luurelaeva Simferopol, mis on üks nende esimesi edukaid rünnakuid meredrooniga.

Politico: Euroopa kaalub Ukrainas puhvertsooni loomist

Euroopa riigijuhid kaaluvad Vene-Ukraina sõda lõpetava rahuleppe osana ideed luua Ukrainas 40-kilomeetrine puhvertsoon, kirjutas väljaanne Politico.  

Viie Euroopa diplomaadi sõnul on see ettepanek üks mitmest, mida sõjaväe- ja tsiviilametnikud kaaluvad kas sõjajärgseks või vaherahu stsenaariumiks Ukrainas. Ametnikud ei ole ühel meelel, kui lai tsoon tegelikult olla võiks, ja pole selge, kas Kiiev aktsepteeriks plaani, kuna see tooks tõenäoliselt kaasa territoriaalseid järeleandmisi.

USA ei paista puhvertsooni aruteludes osalevat, märkis Politico.

Kuid asjaolu, et ametnikud kaaluvad Ukraina sees vaenupoolte vahel maariba blokeerimist, et sundida rahu saavutama, viitab NATO liitlaste meeleheitlikule soovile leida lahendus sõjale, mis on kestnud juba üle kolme ja poole aasta, tõdes väljaanne.

Venemaa režiimi juht Vladimir Putin ei ole näidanud üles soovi võitlust lõpetada. Moskva korraldas neljapäeval Kiievi kesklinnale rünnaku, milles hukkus üle 20 inimese ja mis kahjustas muuhulgas Euroopa Liidu esinduse hoonet.

Portugali president nimetas Trumpi Vene agendiks

Portugali president Marcelo Rebelo de Sousa tegi ebadiplomaatilise avalduse, milles väitis, et USA president Donald Trumpi on Moskva mõjuisik.

"Maailma võimsaima riigi kõrgeim juht on objektiivselt [võttes] Nõukogude või Venemaa omand," ütles de Sousa 27. augustil Castelo de Vide'is peetud kõnes.

Portuguese President Marcelo Rebelo de Sousa said on Wednesday, August 27, that US President Donald Trump is a "Russian asset."

The Portuguese leader also accused the American of strategically helping Russia in its efforts to reach an agreement that would end the war started by… pic.twitter.com/KCaAi06Kct

— Meanwhile in Ukraine (@MeanwhileInUA) August 28, 2025

Portugali president kritiseeris ka Trumpi tegevust Venemaa agressioonisõja peatamisel Ukrainas, märkides, et Trumpi katsed sõda lõpetada ei ole olnud Ukrainale kasulikud, vahendas RBC-Ukraine.

"Objektiivselt panustas USA uus juhtkond strateegiliselt Venemaale," lisas ta.

De Sousa meenutas, et pea iga päev tuleb USA-st uusi ähvardusi kehtestada Kremlile sanktsioonid, aga tegelikkuses ei ole ühtki Trumpi lubadustest sanktsioone tugevdada täidetud. Portugali juhi sõnul püüab Trump mängida vahekohtuniku rolli, kuid soovib samal ajal pidada läbirääkimisi ainult ühe poolega. Kiiev ja tema Euroopa liitlased on sõna otseses mõttes sunnitud Washingtoni survestama, et ka see läbirääkimistel osaleks.

De Sousa lisas, et Euroopa alahindas Trumpi ja trumpismi tähtsust ning ei uskunud, et Valge Maja võimutasakaal ja USA poliitika võivad pärast Trumpi võimuletulekut nii drastiliselt muutuda.

Kallas: EL kaalub Venemaa survestamiseks teiseste sanktsioonide kehtestamist

Euroopa Liit kaalub Ukrainas agressioonisõda pidava Venemaa survestamiseks teiseste sanktsioonide kehtestamist, nagu on teinud Ameerika Ühendriigid, ütles EL-i välispoliitikajuht Kaja Kallas.

"Me töötame uue meetmete paketi kallal ja laual on mitu varianti. Loomulikult mõjutavad Venemaad kõige enam kõik energiasektori vastased sanktsioonid ja sekundaarsed sanktsioonid, näiteks need, mille on kehtestanud ameeriklased," ütles Kallas reedel Kopenhaagenis ajakirjanikele enne EL-i kaitseministrite mitteametlikku kohtumist.

Lisaks kaalutakse Kallase sõnul finantspiiranguid, mis tõsiselt takistavad Venemaa juurdepääsu kapitalile.

Selle nädala alguses teatas USA majandusuudiste agentuur Bloomberg anonüümsetele allikatele viidates, et Euroopa Liidu riigid kaaluvad Venemaa-vastaste teiseste sanktsioonide lisamist 19. sanktsioonide paketti, mida praegu ette valmistatakse.

"Euroopa Liit kaalub teiseste sanktsioonide kehtestamist, et takistada kolmandatel riikidel aitamast Venemaal mööda hiilida bloki kehtivatest karistusmeetmetest," teatas agentuur olukorraga kursis olevatele isikutele viidates.

Sel nädalal hakkasid kehtima USA kehtestatud kõrgemad tollimäärad India suhtes, et survestada seda loobuma Vene naftatoodete ostmisest.

Ukraina kindrali sõnul on riigil tegevuskava kõigi okupeeritud alade tagasisaamiseks

Ukraina on koos rahvusvaheliste partneritega – eelkõige USA ja Ühendkuningriigiga – välja töötanud strateegilise visiooni kõigi ajutiselt okupeeritud alade, sealhulgas Krimmi tagasi saamiseks, ütles Ukraina kaitseministri esimene asetäitja Ivan Havrõljuk.

"Meil on visioon, kuidas kõik ajutiselt okupeeritud alad Ukrainale tagasi saada. Koos oma partneritega – brittide ja ameeriklastega – viisime läbi rea "sõjamänge", kus modelleeriti erinevaid stsenaariume, ja meil on nüüd 10–15-aastane paan, kuhu liikuda ja kuidas areneda," rääkis Havrõljuk Krimmi-teemalisel foorumil.

Kindral rõhutas ka, et Ukraina peab saavutama ja hoidma kontrolli Mustal merel.

Havrõljuk lisas, et Krimmist on nüüdseks saanud võimas Venemaa sõjaväebaas, kus on väga suur vägede kontsentratsioon.

Uudist vahendanud uudisteagentuur Ukrinform märkis, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski on korduvalt rõhutanud, et riik ei saa tunnustada ühegi okupeeritud territooriumi üleminekut Venemaa valdusse ning et Krimm tuleks tagastada diplomaatiliste vahenditega.

Merzi sõnul on selge, et Putini ja Zelenski kohtumist ei toimu

Saksamaa kantsler Friedrich Merz ütles neljapäeval, et ilmselgelt ei toimu lähiajal Venemaa režiimi juhi Vladimir Putini ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski kohtumist.

Merz ütles seda ajakirjanikele Lõuna-Prantsusmaal Bregançoni kindluses, kuhu Prantsuse president Emmanuel Macron oli ta külla kutsunud.

Merzi sõnul peavad nad Macroniga kahepoolseid arutelusid mitmel teemal, sealhulgas kahe riigi majanduskoostöö, Ukraina ja Venemaa olukorra ning Euroopa bürokraatia vähendamise teemal.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 850 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 080 480 (võrdlus eelmise päevaga +850);

- tankid 11 143 (+4);

- jalaväe lahingumasinad 23 191 (+6);

- suurtükisüsteemid 32 125 (+61);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1476 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 1213 (+1);

- lennukid 422 (+0);

- kopterid 340 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 54 375 (+414);

- tiibraketid 3626 (+28);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 60 116 (+109);

- eritehnika 3952 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.