Põllumajandus- ja toiduamet kehtestas laupäeval sigade Aafrika katku ennetamiseks viibimiskeelu Eesti suurima, 50 000 seaga Ekseko farmi ümbruses. Veel valmistab PTA ette viibimiskeeldu ette ligi 20 farmile.

Ekseko farmis suri hiljuti kaheksa siga ning kui esialgu kahtlustati seetõttu sigade Aafrika katku nakatumist, siis laboritulemused selle välistasid. Sigade tegelik hukkumise põhjus on väljaselgitamisel.

Dreimann nentis, et sigadel on ka loomulik suremus, mis ei tohiks terve elutsükli kohta ületada 4-5 protsenti. Viimase aja kiire sigade Aafrika katku leviku tõttu töötavad praeguseks kõik seakasvatajad pinge all ja reageerivad valuliselt kui tavapärasemas olukorras.

Kiire ja intensiivne reageerimine on praegusel ajal täiesti mõistetav, rääkis Dreimann. "Siin kedagi paanika tekitamises süüdistada ei saa. Parem olgu, et inimesed tunnevad asjade pärast muret, kui et lasevad omasoodu minna. Ma täna olen väga tänulik nii jahimeestele, oma inimestele kui ka nende pereliikmetele, kes meid jõudumööda toetavad."

Dreimann kirjeldas, et farmi bioohutuskava näeb ette kõiksugused piirangud nii inimeste, loomade kui kaupade farmi sisenemise ja sealt väljumise kohta. "Oma igapäevastele toimingutele see otsest mõju ei oma. Küll annab see meie tulevikus võimaluse kui meil oleks vaja takistada mingite meile ohtlike ilmingute eemaldamiseks lähiümbrusest," rääkis ta.

"Sellest see liikumispiirang. Oma inimesed käivad nagunii ainult lubadega sisse, külalisi me vastu ei võta," kirjeldas Dreimann.

Sigade Aafrika katku levimine suurfarmidesse on ettevõtetele tõsine hoop, muu hulgas on Maag Grupp Eesti toiduga varustamisel ka elutähtsa teenuse osutaja. "Maag Grupil on pea 50 protsenti Eesti seakasvatusest, sellel oleks väga suur mõju," lisas ta.

PTA kehtestatud piirangust teavitava märgistuse üles seadmisega tegeleb riik. "Vähemalt minule teadaolevalt tulevad selged signaalmärgid välja, et igaüks, kes lugeda oskab saab aru, et sissepoole tulla ei või," sõnas ettevõtte juhatuse liige.

Siiski avaldas Dreimann lootust, et politseid ega muid ametnikke kaasata pole vaja, kuid viibimiskeelu kehtestamine annab selleks võimaluse, kui vajadus peaks tekkima.

"Tahaks loota ikkagi, et Eestis on täitsa normaalsed inimesed, kes saavad aru selle asja tõsidusest ja niisama sinna kolama ei tule. See on teadlikkuse tõstmise meede esimeses järjekorras," rääkis Dreimann.

Küsimusele, kui suur emotsionaalne löök on katku kahtluse tekkimine seapidajatele, vastas Dreimann, et seda päeva teist korda enam läbi elada ei tahaks.

"Aga teisest küljest me näeme seda ikkagi väga ehedate tunnetega kriisiõppusena nii meie oma tiimile kui ka riigiaparaadile. Mõlemad osapooled on tunnistanud, et nii mõnigi asi tuli uues vaates lauale ja saime oma süsteemi paremaks. Ütleme nii, et on hea meel, et on negatiivne, aga järjest rohkem andis seda tunnet, et ega siin nalja ei ole," ütles ta.

Reede seisuga on Eestis tuvastatud kaheksa sigade Aafrika katku kollet, mille tõttu on hukkunud või hukkamisel üle 26 000 looma. Juuli lõpu seisuga oli Eestis 137 seafarmi, kus peetakse 282 846 siga.

Viibimiskeeld farmi ümbruses algas laupäeval kell 17 ja kehtib kuni 16. septembrini või edasiste korraldusteni.