Norra päevaleht VG teatas, et häkkerid tungisid aprillis Edela-Norras asuva paisu juhtimissüsteemidesse, avades neljaks tunniks selle läbipääsud ja lastes veehoidlast suures koguses vett välja enne, kuni avad uuesti suleti, vahendas väljaanne Politico.

Norra politsei julgeolekuosakonna (PST) juht Beate Gangås avalikustas juhtumi kolmapäeval toimunud esitlusel, kus räägiti Venemaa-meelsete häkkerite küberoperatsioonidest.

VG teatel ütles Gangås, et küberrünnakute arv lääne infrastruktuurile suureneb, sageli mitte kahju tekitamiseks, vaid selleks, et demonstreerida, milleks nad võimelised on. Ta ütles ka, et Norra peaks olema valmis edasisteks häkkimisrünnakuteks.

Samal üritusel ütles Norra luureteenistuse juht Nils Andreas Stensønes, et Venemaa on Norra julgeolekule suurim oht.

Küberturvalisuse teemasid kajastav väljaanne CyberRiskLeaders kirjutas juba juuni lõpus, et häkkerid suutsid Bremangeri paisu minimaalse vooluhulga ventiile reguleerida nii, et need avanesid täielikult, suurendades vooluhulka 497 liitrini sekundis, mis ületas ettenähtud miinimumi. Kuna paisu maksimumvõimsus on samas 20 000 liitrit sekundis, ei peetud seda siiski kriitiliseks hädaolukorraks. Ehkki juba juunis kahtlustati rünnaku taga olevat Vene häkkereid, ei omistatud seda siis ametlikult neile.

"See ei olnud väga keerukas küberrünnak: keegi logis sisse liiga vähese turvalisusega juhtimissüsteemi ja avas paisu ventiili täielikult," ütles ettevõtte Claroty strateegiajuht Grant Geyer. "Kuigi mõju oli minimaalne, meenutab see meile, et samal digitaalsel maailmal, mis pakub meile nii palju ühiskondlikke hüvesid, on ka varjukülg, kui see pole korralikult kaitstud. Nii nagu te ei jätaks oma välisust lukustamata, vajavad süsteemid, millele me vee, elektri ja kütte saamiseks toetume, sama põhilist kaitset."

"Norra paisu digitaalne ründamine rõhutab turvalisuse ja riskijuhtide jaoks olulist tõde: kõige rohkem häireid ei põhjusta alati keerukad rünnakud; need on lihtsad, tähelepanuta jäetud ohud," lisas ta. "Kaugjuurdepääs, autentimishügieen ja küberfüüsiliste liideste selge omanikujärelevalve peaksid olema rutiinsed päevakorrapunktid, mitte reaktiivsed vestlused. Sellised intsidendid ei ole erandid; need tuletavad meelde, et põhilised kontrollimehhanismid on operatiivse vastupidavuse nurgakivi," rääkis Geyer väljaandele CyberRiskLeaders.

BREAKING: Norway says that in April, hackers took control of the digital system of the Risevatnet dam in Bremanger. For four hours, the valves were fully open, releasing nearly 500 liters per second before the breach was discovered and stopped. They now believe pro-Russian… pic.twitter.com/0lzCdfggtQ

— GeoInsider (@InsiderGeo) August 13, 2025

Küberrünnakud lääne sihtmärkide vastu on osa Venemaa hübriidsõja strateegiast. Teises veega seotud juhtumis jaanuaris 2024 rikkus häkkerirühm Texase veevarustussüsteemi, põhjustades selle ühes reservuaaris ülevoolu. Kahtlustatavad häkkerid on seotud Kremliga, vahendas Politico uudistekanali CNN teadet.

Norras rünnaku alla sattunud pais asub Bremangeri omavalitsusüksuses, umbes 150 kilomeetrit Bergeni linnast põhja pool. Kohaliku meedia andmetel ei kasutata paisu energia tootmiseks ja häkkerid võisid ära kasutada nõrga parooliga kaasnevaid turvaauke.