Juulis selgus, et B2-taseme eesti keele eksami sooritas vaid 28 protsenti pedagoogidest.

"Kes on selline tundlikum, see ei tunne end eriti hästi. Muidugi, need õpetajad, kes ei saanud B2 kätte, tulevad juba puhkuselt praegu kooli ja kurdavad, mida nad edasi teevad. Nad said ikkagi šoki sellest, et nad ei teinud eksamit ära," rääkis Lasnamäe gümnaasiumi direktor Oksana Joganson.

Tallinna 53. Keskkooli direktor Katri Siiki sõnul on palju küsimusi, mis saab edasi õpetajatest, kes keeleksamit ära ei teinud. "Eriti nendel kellel on B2. Iga aastaga need klassid, kes õpivad vene keeles neid ju läheb vähemaks ja peab tulema alt juba keegi muu," lausus ta.

Haridusministeeriumi asekantsleri Kairi Kaldoja sõnul ollakse siiski koolides uueks õppeaastaks hästi valmis.

"Tänane prognoos näitab seda, et tegelikult õpetajate arvuga koolides ei ole asjad üldse halvasti," ütles Kaldoja. "Õpetaja amet on jätkuvalt atraktiivne. Tegelikult see atraktiivsus ajas on üha kasvanud. Õpetajakoolituse kohtade arvu on ministeerium väga palju panustanud, seda õpetajakoolituse kohtade arvu on suurendatud väga palju. Sinna on raha investeeritud päris korralikult, sest õpetajaamet kahtlemata on ülioluline ja see, et inimesed tuleksid õpetajaks õppima ka."

C1-taseme läbinud läti ja saksa keele õpetaja Olga Pilata sõnul on motivatsioon eesti keelt õppida väga suur. 

"Ma tunnen paljusid kolleegi, kes sooritasid C1- või B2-eksami, aga ma ei tunne kedagi, kes ei sooritanud. Kui keegi oleks selline, siis ma soovitaks veel kord konsultatsioonile minna, kursustele minna ja vaadata, mis see eksamistruktuur täpsemalt on ja kindlasti siis järgmine kord proovida uuesti."

Eksamit mittesooritanud õpetajate lepingud ametlikult lõppesid koos tähtaja saabumisega, küll aga on neil võimalus sooritada eksam uuesti septembris ning sel juhul võivad nad õpetajatööd jätkata.