Uus Maa ärikinnisvara maakler Aira Veelmaa rääkis ERR-ile, et uusi hooneid ehitatakse järjest juurde ja üürnikud tulevad sinna enamasti vanematest hoonetest, kust nad välja kolivad.

"Kui jäävad tühjaks 300-ruutmeetrised või suuremad pinnad, siis on viimastel aastatel olnud päris keeruline sinna üürnikku leida," tõdes Veelmaa. "Eriti, kui seal on suured kõrvalkulud, nagu on sageli vanemates hoonetes. Paljud ettevõtted uurivad esimese asjana, kas hoone on energiasäästlik."

Maakleri sõnul on tavaline, et kui huvilisi ei leita, lastakse hindu vaikselt madalamale, kuid suuremaid üürnikke liigub vähe ja enamasti nad vanu pindu ei taha, mistõttu ei tule vanemates hoonetes klienti isegi siis, kui hind on üliväike.

Luminori ettevõtete panganduse krediidianalüüsi osakonna juhi Roman Raiveti sõnul on kontoripindade tühjaks jäämise suurimaks põhjuseks mitte populaarsemaks muutunud kodukontorid, vaid pealinna lisandunud uued äripinnad.

"Näiteks on suurimad arenduspiirkonnad Ülemistes, sadamas, kesklinnas Arteri ja Fahle kvartalid, arenev on ka Põhja-Tallinn," loetles Raivet.

Kui enne koroonapandeemiat oli tühjade kontoripindade osakaal viie protsendi juures, siis viimase paari aastaga on nende osakaal kasvama hakanud ja tõusnud kümne protsendi juurde. Raivet märkis, et pandeemia ajal kasvas kodus töötavate inimeste hulk märkimisväärselt, kuid siiski ei hakanud ettevõtted olemasolevatest kontoripindadest massiliselt loobuma.

Aira Veelmaa sõnul tõmbab enamik ettevõtteid pigem pinda kokku ja optimeerib. Tüüpiline on ka see, et kellel viieaastane rendileping lõpeb, jätkab tegutsemist väiksemal pinnal, ehkki viie aasta eest lepingut sõlmides nähti ette hoopis laienemisvõimalust. Maailma ja majanduse ebakindlus ei suurenda ettevõtete kindlustunnet, mistõttu vaadatakse tulevikku investeerimisele ja kõike kulusid kaasatoovale väga ettevaatlikult.

Viimaste aastate trend on ka see, et ettevõtted hindavad üha enam ärikvartaleid – väljakujunenud keskusi, kus on suurem hulk büroosid, võimalus vajadusel laieneda ja erinevad teenused, mis töökeskkonna atraktiivsemaks muudavad.

"Üha keerulisem on leida üürnikku sinna, kus on üksik suur vanem hoone," tõdes Veelmaa.

Tema sõnul ei ole praegu selliseid hooneid võimalik nimetada, kus üürnike leige huvi oleks sundinud omanikku hoone funktsiooni radikaalselt muutma, aga see on kindlasti tulevikuteema.

"Kui täna on mõnes hoones mingid vabad pinnad ja tekib aina vakantsi juurde, siis ühel hetkel tekib omanikul küsimus, kas on üldse mõtet seda käigus hoida, kulud on suuremad kui saadav üüritulu. Siis peab mõtlema, kuidas edasi toimetada. Elu näitab, et ka vanade hoonete rekonstrueerimine ei pruugi olla otstarbekas, uuega see ei konkureeri ja ettevõtted eelistavad ikkagi päris uut," tõdes Uus Maa ärikinnisvara maakler.

Siiski ei ole ka värskelt ehitatud hoonesse lihtne üürnikku leida. Veelmaa ütles, et pingutada on tarvis kõigil ja kel veab, saab endale mõne suure üürniku, kuid aega võtab see kindlasti rohkem kui koroonaeelsel ajal. Hinnad siiski allapoole ei liigu, sest rendihinnale seab piiri ehitushind – arendada pole mõtet, kui kasumit ei teeni. Seetõttu on uute hoonete hinnatase stabiilne.

"Vanemates hoonetes peab küll rääkima hinnalangusest ja suuremate üürnike puhul on üürileandjad paindlikud, huvitatud läbi rääkima ja paremaid tingimusi pakkuma. Võiks öelda, et kellel on pindu vaja, siis on täna väga hea aeg," tõdes maakler.

Raivet tõi välja, et tüüpiline rendileping sõlmitakse viieks aastaks ja kindlasti pööratakse kiire inflatsiooni tõttu ka enam tähelepanu lepingutes rendimäära indekseerimisele. Omanikud näevad, et mõistlik renditase koos jooksva indekseerimisega aitab siiski kasumit teenida.

Edasiste hinnaliikumiste kohta ärikinnisvara renditurul on Veelmaa hinnangul väga keeruline prognoose teha, arvestades maailmas toimuvat.

"Kui varem on olnud majandusinimestel pigem optimism, et tuleb väike majanduskasv ja raskem aeg on möödas, siis täna olen kuulnud ka teistsuguseid arvamusi, et võib-olla ei ole kõige raskem aeg möödas. Ei oska isegi täna midagi arvata," nentis Veelmaa.