Enne Müncheni julgeolekukonverentsi ütlesid ameeriklased oma sõnul välja karmi tõe. Ukrainlased peavad maa-alasid loovutama, NATO-sse neid võtta ei saa ja Ukrainas kestva rahu tagajad peavad olema Euroopa sõdurid ilma artikkel viie vihmavarjuta.

Üllatunud eurooplased küsid, kas Ameerika plaanib sobitada rahu, millega Euroopa ja Ukraina Venemaale maha müüakse.

"Kas te saate kinnitada sellele publikule, et ukrainlased on laua taga ja et eurooplased on laua taga," kõlas Müncheni konverentsil küsimus USA eriesindaja Ukraina ja Venemaa küsimustes Keith Kelloggile.

"Vastus sellele viimasele küsimusele, nagu te selle sõnastasite, on ei. Vastus küsimuse esimesele poolele on jah. Muidugi on ukrainlased laua taga," vastas Kellogg.

Eesti kaitseminister Hanno Pevkur ütles, et kui ameeriklased mõtlevad pidada läbirääkimisi ilma Euroopata ja siis eeldavad, et Euroopa võtab üle Ukraina kaitsegarantiid, siis need asjad ei kõla kokku. "Ei saa olla nii, et Ameerika ütleb Euroopale, mida teie tegema peate. Kui tahetakse seda asja koos teha liitlastena, siis tehakse seda koos," sõnas Pevkur.

Kas siis Kellogg ootab eurooplasi laua taha jäi lõpuni segaseks. "Osa selle konverentsi mõttest oli Euroopa liitlastega, kelle panus on kriitilise tähtsusega, suhelda. Kas neil saab olema roll? Muidugi," lausus Kellogg.

Eesti president Alar Karis ütles, et justkui oleks ka eurooplased oodatud.
"Kui teda tähelepanelikult kuulata, siis ta ütles, et on oodatud küll, aga mitte, et kõik korraga. Pigem, et Euroopa arvamus saaks ka välja öeldud. Sest mis tema probleem ilmselt on, mis on ka Ameerika probleem täielikult, mida ka Vance ütles, et kellega me siin Euroopas siis räägime? Me peame rohkem olema ühtsed ja ühised ja leidma võimaluse, et meie hääl oleks seal laua taga kosta, sest arusaadavalt laua taha ei mahu ju 27 pluss Euroopa liitlast ja siis Ukraina, Venemaa ja USA," rääkis Karis.

Samal ajal kui Münchenis seda kõike arutati, olid ameeriklased juba lauda katmas, et teisipäeval Saudi Araabias vaid Venemaaga maha istuda. See tuli üllatusena ka Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskile.

"Ukraina ei nõustu kunagi tehingutega, mis sõlmitakse üle meie peade, ilma meie osaluseta," ütles Zelenski.

"Kõik, mida on vaja, et tänapäeva sõjas elusid kaitsta, tuleb täielikult toota Euroopas. Euroopal on kõik, mis vaja. Euroopa peab vaid kokku tulema ja tegutsema nii, et Euroopale ei saaks keegi ei öelda," lisas Zelenski.

Müncheni julgeolekukonverentsi lõpuks, kui veel viimased diplomaadid kiirustavad koju, peab tõdema, et selgust ei saabunud. Endiselt on teadmata, milline on täpselt Ameerika Ühendriikide rahuplaan või kui vaja, kuidas plaanib Euroopa toetada Ukrainat ilma Ameerika abita.

Eesti välisminister Margus Tsahkna ütles, et tuleb aru saada, et Putin ei tohi juhtida Euroopat ja NATO-t, nagu ta täna sisuliselt teeb. "Meie peame ise oma otsuseid langetama. Samamoodi kui me vaatame suhteid Ameerika Ühendriikidega. Me peame aru saama, et mitte keegi ei tule enam Euroopasse meie eest probleeme lahendama," sõnas Tsahkna.

Pühapäeva õhtul teatas Briti peaminister Keir Starmer, et on valmis saatma Briti sõdurid rahuvalvuritena Ukrainasse. Euroopa juhid püüdsid esmaspäeval Pariisis kriisikoosolekul selgeks saada, kes brittega on nõus kaasa minema, mida nad tegema peaks, kui neid rünnatakse ja kui palju sõdureid üldse vaja oleks.

"Me ei tea, mis järgmiseks juhtub ja me vajame realistlikke ja usutavaid vastuseid, kuidas igasugune relvarahu, igasugune rahulepe kestab ja vastu peab," ütles Starmer.

Kõike seda on raske otsustada enne kui on selge, mis tingimustel ja kuhu joon lahinguväljal maha tõmmatakse.

"Meie tunnusta mitte kunagi seda, et Venemaa on hõivanud Ukraina territooriumi. Mitte kunagi ei hakka Eesti seda tunnustama. Mis tähendab, et see kunagi ei saa olema piiriks, vaid see saab olema kontaktjooneks. Nüüd on see, et kui palju venelasi jääb kontaktjoone teisele poole. Kui palju ukrainlased jätavad sinna ja sellest hakkab sõltuma, kas liitlaste kohalolek rahu tagamiseks on eelkõige poliitiline sõnum või on see sisuline kaitsemissioon," rääkis Hanno Pevkur.

Kui Münchenis korrati mõtet, et järjekordselt helises Euroopa jaoks äratuskell, siis kelle kõrvu see kostis, näitab lõpuks see kui palju ollakse nõus kulutama.

*Kui me tahame otsustada Ukraina tuleviku koos Ukraina, Ameerika Ühendriikide ja Venemaaga, peame näitama, et me suudame palju rohkem oma kaitsesse investeerida. Minu arvatesl ei ole teist võimalust. Ma küsin Pariisi kogunenud peaministritelt, kas nad on päriselt valmis seda otsust tegema," ütles Poola peaminister Donald Tusk.