Oluline neljapäeval, 18. juulil kell 22.40:

- NATO juht: USA toetuse säilitamine Ukrainale on äärmiselt tähtis;

- Ukraina ründas Venemaa baase Krimmis;

- Vene väed tapsid Ida-Ukrainas viis inimest;

- Kiievis üürgasid taas õhuhäiresireenid;

- Zelenski sõnul on sõja õiglaseks lõpetamiseks vaja tugevaid otsuseid;

- ISW: Vene väed liikusid Avdijivka suunal edasi.

NATO juht: USA toetuse säilitamine Ukrainale on äärmiselt tähtis

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles neljapäeval, et USA toetuse säilitamine Ukrainale on äärmiselt tähtis.

"Euroopa liitlased ja Kanada saavad loomulikult teha rohkem, kuid on äärmiselt oluline, et USA jätkaks Ukraina toetamist," ütles alliansi juht Euroopa tippkohtumise ajal Suurbritannias pärast seda, kui USA eelmine president ja praegune vabariiklaste kandidaat Donald Trump valis oma asepresidendikandidaadiks Ukraina abistamise skeptiku J. D. Vance'i.

"See peab olema Põhja-Ameerika ja Euroopa ühine jõupingutus ning USA on vaieldamatult suurim liitlane. Seega eeldan, et nad jätkavad Ukraina toetamist," ütles Stoltenberg.

Trump, kes kandideerib novembris toimuvatel valimistel ametisoleva riigipea Joe Bideni vastu, tekitas sel nädalal ärevust kogu Euroopas, valides oma asepresidendiks J. D. Vance'i, keson Kiievi abistamise kindel vastane ja oli raevukalt vastu, kui Ühendriigid eraldasid aasta algul Ukraina toetuseks 61 miljardit dollarit.

Stoltenberg rõhutas, et Ühendriikide julgeoleku huvides on Ukrainat toetada. "Kui president Putin võidab Ukrainas, ei ole see tragöödia ainult ukrainlastele, vaid muudab maailma veelgi ohtlikumaks ja haavatavamaks," ütles ta.

USA on eraldanud Kiievile kümneid miljardeid dollareid sõjalist abi pärast seda, kui Venemaa režiimi juht Vladimir Putin 2022. aasta veebruaris alustas täiemahulist sissetungi Ukrainasse.

Kuid Vance ja teised Trumpi liitlased kongressis väidavad, et Washington ei saa jätkata sõja rahastamist lõputult ning Trumpi võit seab USA tulevase abi Ukrainale kahtluse alla.

Trump on öelnud, et lõpetab konflikti kiiresti, tekitades hirmu, et Kiiev võidakse ebasoodsalt positsioonilt Moskvaga läbirääkimistele sundida.

"Kui me tõesti tahame läbi rääkida lahenduse üle, kus Ukraina jääb peale suveräänse ja sõltumatu riigina, on viis selleni jõuda Ukrainale suurema toetuse pakkumises," ütles Stoltenberg.

"Praegu usub president Putin, et ta suudab lahinguväljal võita, ja me peame teda veenma, et ta ei võida – just siis on ta nõus maha istuma ja lahenduses kokku leppima," lisas ta.

Mures võimalike poliitiliste muutuste pärast Ühendriikides, otsustas NATO eelmisel nädalal Washingtonis toimunud tippkohtumisel, et allianss võtab USA-lt üle Ukraina relvatarnete koordineerimise. Stoltenberg ütles, et sellega alustab septembris Saksamaal tööd uus NATO väejuhatus

Ukraina ründas Venemaa baase Krimmis

Ukraina õhu- ja meredroonid tabasid Venemaa sõjalisi sihtmärke annekteeritud Krimmi poolsaarel, ütles Kiievi sõjaväeallikas neljapäeval pärast seda, kui Moskva teatas ööl vastu neljapäeva toimunud droonirünnakust.

Ukraina väed on hiljuti hoogustanud drooni- ja raketirünnakuid Vene sõjaväerajatiste vastu 2014. aastal Vene vägede poolt vallutatud poolsaarel.

Allika sõnul kahjustas Ukraina mereväe ja julgeolekuteenistuse (SBU) läbi viidud operatsioon Krimmi lääneosas Donuzlavi järve ääres muu hulgas juhtimiskeskust ja laskemoonaladu.

"See on järjekordne meeldetuletus vaenlasele, et Ukraina Krimm on muutumas venelaste lõksuks, kus neid süstemaatiliselt hävitatakse," ütles allikas oma kirjalikes kommentaarides.

Juuni lõpus süüdistas Moskva Ukrainat surmavas löögis USA raketiga, milles hukkus vähemalt neli inimest, sealhulgas kaks last, ja sai vigastada rohkem kui 150 inimest, teatasid Venemaa ametisse pandud kohalikud võimud.

Vene kaitseministeeriumi teatel neutraliseeriti ööl vastu neljapäeva kaks drooni Lääne-Venemaal Brjanski oblastis.

"Ohvreid ega purustusi ei olnud," kirjutas kohalik kuberner Aleksandr Bogomaz neljapäeval sotsiaalmeedias.

Ukraina on sel aastal hoogustanud rünnakuid Venemaa territooriumile, võttes sihikule nii energiaobjekte, mis tema sõnul varustavad Venemaa armeed, kui ka linnu ja külasid piiri taga ja Krimmis.

Kiiev: Vene vägi korraldas Ukrainale kaks raketi- ja 67 õhurünnakut

Vene sissetungijad andsid Ukraina pihta kaks raketilööki ja korraldasid 104 liugpommiga 67 õhurünnakut, selgus Ukraina relvajõudude peastaabi neljapäeval .

Vene-Ukraina rindel leidis värskendatud andmetel viimase ööpäeva jooksul aset 144 sõjalist kokkupõrget, vaenlane koondas oma jõupingutused Toretski ja Pokrovski suunale, kus toimus 55 kokkupõrget, edastas Ukraina relvajõudude peastaap neljapäeva hommikul.

Vene väed tapsid Ida-Ukrainas viis inimest

Vene vägede rünnakuis hukkusid neljapäeval Ukraina idaosas Donetski oblastis viis tsiviilisikut, teatasid kohalikud ametnikud.

Kreml on koondanud oma ründevõimed Donetski oblastile, mille ta annekteeris enda väitel mõni kuu pärast täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris.

Piirkonna prokurörid ütlesid, et Vene väed tapsid tööstuspiirkonna tsiviilkeskuse Kostjantõnivka linna lähedal asuvas külas abielupaari.

"85-aastane kohalik elanik suri elumaja tabamuse tagajärjel. Nad üritasid päästa tema naist, kuid naine suri esmaabi osutamise ajal," seisis avalduses.

Venemaa väed ründasid ka Hrodivkat, tappes kolm naist vanuses 26, 32 ja 77 eluaastat, teatasid prokurörid.

Nad lisasid, et Venemaa rünnakutes oblastile sai haavata veel kolm tsiviilisikut.

Alamehitatud ja laskemoonanappuses Ukraina väed on viimastel kuudel püüdnud pidurdada Venemaa järjekindlaid rünnakuid piirkonnas.

Kiievis üürgasid taas õhuhäiresireenid

Kiievis kärgatas kolmapäeva hilisõhtul plahvatus ja Ukraina pealinnas üürgasid õhuhäiresireenid, teatas The Kyiv Independent. 

Linnapea Vitali Klõtško ütles, et ühe õppeasutuse juures puhkes tulekahju. Ajaleht The Kyiv Independent teatas, et plahvatus toimus kolmapäeval kell 22.58. 

Ukraina meedia teatas, et Venemaa ründas drooniga Kiievit. Hiljem teatas Klõtško, et tulekahjut ei puhkenud, kuid ütles, et päästetöötajad tegelevad alla kukkunud droonirusudega. 

Zelenski sõnul on sõja õiglaseks lõpetamiseks vaja tugevaid otsuseid

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul on vaja Ukraina partnerite tugevaid otsuseid, et viia käimasolev Venemaa vallandatud sõda õiglase lõpu suunas, vahendas kolmapäeval meediakanal Ukrinform.

President rääkis teemal oma igaõhtuses pöördumises rahva poole.

"Töötame selle nimel, et see nädal oleks suhetes meie partneritega tõeliselt produktiivne. Täna kohtusin oma ametkonna ja välisministeeriumi välispoliitika meeskonnaga. Sõja suunamiseks õigele suunale on vaja partnerite tugevaid otsuseid. Ja ma tänan kõiki, kes näitavad üles taolist kohast juhtimist," ütles riigipea.

Zelenski sõnul ei suudeta Ukrainat kunagi kõrvale pöörata ühtse Euroopa teelt.

ISW: Vene väed liikusid Avdijivka suunal edasi

Mõttekoda ISW teatas oma viimases sõjaülevaates, et Vene väed liikusid Avdijivka suunal edasi. Seda kinnitavad ka 17. juulil avaldatud geolokatsiooniga kaadrid, mis näitavad, et Vene väed liikusid edasi Novoaleksandrivka (Avdiivkast loodes) lähistel.

Lahingud käivad ka Toretski ümbruses ning ukrainlased vallutasid mõned positsioonid tagasi. Lahingud käivad endiselt New Yorki nimelise linna (Toretskist lõunas) lähedal ja Družba (Toretskist idas) ümbruses 

Vene väed jätkavad ka Tšassiv Jari rindelõigul pealetungi. Vene sõjablogijad väidavad, et Vene väed liikusid edasi Kalõnivka asula lähistel. Nende väidete toetuseks pole veel olemas geolokatsiooniga kaadreid.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1130 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 562 640 (võrdlus eelmise päevaga +1130);

- tankid 8245 (+7);

- jalaväe lahingumasinad 15 883 (+12);

- suurtükisüsteemid 15 465 (+54);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1120 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 893 (+0);

- lennukid 361 (+0);

- kopterid 326 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 12 274 (+50);

- tiibraketid 2398 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 20 833 (+92);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 2593 (+7).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.