Eesti keele riigieksami tulemus paranes pisut

Võrreldes möödunud aastaga on eesti keele riigieksami tulemus tõusnud kahe protsendipunkti võrra: näha tõusutrendi nii lugemis- kui ka kirjutamisülesannete tulemustes. Võrreldes eelmise õppeaastaga on keskmine tulemus laia matemaatika eksamil aga kehvemaks läinud.
Haridus- ja noorteameti eksamite ja uuringute keskuse juht Aimi Püüa toonitas, et tegemist on esmaste tulemustega, sest praeguseid tulemusi saavad eksamitegijad veel vaidlustada. Sügisel avalikustatakse lisaks riigieksamite kokkuvõttev statistika ja põhjalikud analüüsid.
"Tulemused näitavad, et meie õpilased on jätkuvalt väga tublid. Ka sel aastal ootab haridus- ja noorteamet riigieksamil maksimumtulemuse ehk 100 punkti saanuid pidulikule tänuüritusele. Kokku on neid sel aastal 91," sõnas Püüa.
Eesti keele riigieksami keskmine 57,8 punkti
Eksami keskmine tulemus on sel aastal 57,8 ja eksamit tegi 7672 eksaminandi. 100-punktise tulemuse saavutas sel korral kolm eksamitegijat.
Võrreldes 2023. aastaga on riigieksami tulemus paranenud kahe protsendipunkti võrra. Esmase analüüsi järgi on näha tõusutrendi nii lugemis- kui kirjutamisülesannete tulemustes, kuid veidi suurem on see lugemisosas.
Tänavu aasta kirjandusõpetajaks valitud Anu Kell, kes hindas kokku 557 kirjandit, ütles, et paaripunktine tõus on ilmselt seotud tänavuste teemadega, mis olid head.
"Mullu tulid kirjanditeemad ilmselt šokina ja tundusid keerulisena, kuid selleks aastaks olid õpetajad jõudnud noori ette valmistada teemadeks, kus nad said näidata oma teadmisi kirjandusest," rääkis Kell ERR-ile.
Kell ütles, et tänavu sattus talle nauditavaid kirjandeid, kuid enamik olid enesekesksed: seal puudusid väärtuspõhised üldistused ja tõlgendused. "Sellised kirjandid kindlasti kõrgeid punkte ei too," sõnas Kell.
Kella soovitus noortele olekski kirjandites oma ninaotsast kaugemale vaadata.
Samuti kipuvad noored näiteid tooma pigem sotsiaalmeediast. "Soovitaksin tuua näiteid ikka kirjandusest ja väärt ajakirjandusest, arvamuslugudest," sõnas Kell.
Eesti keele B2 tulemuse said pooled eksaminandid
Eesti keele teise keelena riigieksamit tegi sel aastal kokku 2481 eksaminandi, eksami keskmine tulemus on 57,3 punkti.
B2-taseme ehk vähemalt 60 protsendi maksimumtulemusest saavutas 1247 õpilast. Kokku moodustavad nad 50,3 protsenti kõigist eksaminandidest. 100 punkti sai selle aasta eksamil viis eksaminandi.
Kui varasemate aastate eksamitulemusi võis mõjutada distantsõpe, siis juba mõnda aega toimub õppetöö tavapärastes tingimustes ja märkimisväärseid erinevusi õpilaste keeleoskustasemes varasemaga võrreldes ei ole. Eksami raskusaste on jäänud samaks.
Laia matemaatika tulemus eelmisest aastast kehvem
Matemaatikas oli õpilasel võimalik sooritada kitsa või laia matemaatika kursustel põhinev riigieksam. Kitsa matemaatika eksamit tegi 4142 ja laia matemaatika eksami 5151 eksaminandi.
Kitsa matemaatika eksami keskmine tulemus on 39,6 ja laia matemaatika eksami keskmine tulemus 52,8. 100 punkti saavutas kitsa kursuse matemaatika eksamil kaheksa eksaminandi ja laia matemaatika eksamil 72 eksaminandi.
Võrreldes eelmise õppeaastaga on keskmine tulemus laia kursuse eksamil vähenenud 6,8 punkti võrra ja kitsa kursuse eksamil saavutati keskmiselt 6 punkti võrra parem tulemus.
Võõrkeele eksami tulemus mullusega sarnane
Võõrkeele eksamina said õpilased teha inglise keele riigieksami või rahvusvahelise inglise keele eksami ning sooritada kas prantsuse või saksa keele rahvusvahelise eksami.
Inglise keele riigieksamil osales 4339 eksaminandi, kellest saavutas B1-taseme 30,6 protsenti ja B2-taseme 48,1 protsenti. Eksami keskmine tulemus oli 67,3 protsenti. 100-punktilise tulemuse saavutasid kolm eksamitegijat.
B1- või B2-taseme saavutanud eksaminandide hulk jäi sarnaseks võrreldes eelnevate aastatega (2023. aastal saavutas B1-taseme 29,5 protsenti ja B2-taseme 50,8 protsenti eksaminandidest; 2022. aastal saavutas B1-taseme 28,6 protsenti ja B2-taseme 47,5 protsenti eksaminandidest).
Tulemusi saab vaidlustada viis päeva
Apellatsiooniperioodil saab eksamitöödega tutvuda 26. juunini elektrooniliselt testide andmekogus (EIS) või eelnevalt registreerudes haridus- ja noorteametis kohapeal.
Apellatsioone saab esitada haridus- ja teadusministeeriumile viie tööpäeva jooksul alates eksamitulemuse teatavaks tegemisest. Täpsem info töödega tutvumise ja apellatsioonide esitamise kohta on leitav Harno kodulehelt.
Riigieksameid tegi sel aastal kokku 10 803 eksamitegijat, kellest 8721 on gümnaasiumiõpilased, 1595 kutseõppeasutuste õpilased ja 487 on keskhariduse varem omandanud.
Eelmisel aastal oli eksamitegijaid 10 324, kellest 8418 olid gümnaasiumiõpilased, 1524 kutseõppeasutuste õpilased ja 382 olid keskhariduse varem omandanud.
Harno statistika läbi aastate



Toimetaja: Mari Peegel








