Oluline reedel, 17. mail kell 21.22:

- Sõrskõi: venelased laiendasid lahinguala peaaegu 70 kilomeetri võrra;

- Moskva: lääs mängib tulega, kui lubab Ukrainal teha Venemaale raketirünnakuid;

- Zelenski: esimest korda pole teateid suurtükimürskude puudusest;

- Venemaa teatel tungivad tema väed Kirde-Ukrainas edasi;

- Harkivi pommitamises hukkus üks inimene;

- Raketirünnakus Odessale hukkus kolm inimest;

- Ukraina hakkab vange rindele lubama;

- Pentagon: Washington ei ole muutnud oma seisukohta tarnitud relvade kasutamiseks; 

- Meedia: Ukraina ründas öösel droonide ja rakettidega Novorossiiski sadamat;

- Ukraina korraldas droonirünnakuid mitmele Musta mere sadamalinnale;

- Venemaa väitel lasid nad reede varahommikul alla üle 100 drooni;

- Harkivis lõppes reede varahommikul rekordiliselt pikk õhuhäire;

- NYT: NATO liikmesriigid kaaluvad sõjaliste instruktorite saatmist Ukrainasse;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga üle 1400 sõduri.

Moskva: lääs mängib tulega, kui lubab Ukrainal teha Venemaale raketirünnakuid

Venemaa välisministeerium hoiatas reedel lääneriike, et nood mängivad tulega, kui lubavad lääne antud rakette ja relvi kasutada Venemaa ründamiseks ja et see ei jää vastuseta.

Välisministeeriumi sõnul on rünnakute arvu kasvu taga näha USA ja Suurbritannia kätt.

"Me sooviksime hoiatada Washingtoni, Londonit, Brüsselit ja teisi lääne pealinnu, ka Kiievit, mis on nende kontrolli all, et nad mängivad tulega. Venemaa ei jätta sellist oma territooriumi ründamist vastuseta," seisis välisministeeriumi avalduses.

Sõrskõi: venelased laiendasid lahinguala peaaegu 70 kilomeetri võrra

Venelased on laiendanud lahingute ala peaaegu 70 kilomeetri võrra, püüdes sellega sundida Ukrainat kasutama täiendavaid reservbrigaade, ütles reedel Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi.

Ta edastas Telegramis, et keerulise olukorra tõttu Ida-Ukrainas on ta töötanud mitu päeva järjest Harkivi oblastis lahinguüksustes.

"Vaenlane koondas oma peamised jõupingutused Striletša-Lõptsi suunale ja Vovtšanski hõivamisele, misjärel pääsetaks ligi Bilõi Kolodjazile, et alustada pealetungi meie väe tagalasse. Sel eesmärgil loodi ja tugevdati märkimisväärselt Põhja väerühma, kuhu kuuluvad 6. armee ning 11. ja 44. armeekorpuse lahinguüksused," ütles Sõrskõi.

Ta märkis, et märgates Ukraina üksuste üleviimist, alustas vaenlane pealetungi plaanitust palju varem, kuid ei suutnud Ukraina kaitsest läbi murda.

"Siiski mõistame, et ees ootab raske võitlus ja vaenlane valmistub selleks. Sellistes oludes peame takistama vaenlase väe edasitungi, kaitstes kindlalt hõivatud liine ja positsioone, andes õhulööke, kasutades raketi-, suurtüki- ja tankituld, põhjustades neile maksimaalseid kaotusi, ning looma mobiilsete rünnakurühmade tegevusega ja üksuste erisuunaliste rünnakutega tiibadel ja tagalas tingimused tema lüüasaamiseks," rõhutas ta.

Sõrskõi rõhutas ka, et Ukraina väe ülekaalu ründedroonides koos elektroonilise sõja vahendite ja suurtükitule täpse kasutamisega on vaja võimalikult tõhusalt ära kasutada.

"Minu töö oli pühendatud just sellele küsimusele, aga ka üksuste ümberpaigutamisele ja tervikliku toetussüsteemi lihtsustamisele. Töötasin kõikides Harkivi oblastis lahinguoperatsioone läbi viivates brigaadides, olin ühes pataljonis, mis kaitseb Vovtšanskit ning tegin kaitse stabiilsuse ja tõhususe tagamiseks kohapeal kõik vajalikud otsused," rääkis ta.

Sõrskõi ütles ka, et kontrollis kõiki Sumõ suuna kaitseks valmistuvaid üksusi. Tema sõnul "on märgata, et oblasti sõjaväevalitsuste juhtkond osutab komandöridele ja üksuste ülematele kõigi mureküsimuste lahendamisel maksimaalset abi."

Raketirünnakus Odessale hukkus inimene

Venemaa raketirünnakus Odessale hukkus üks inimene ja vigastada sai kaheksa, teatas oblasti kuberner Oleh Kiper.

Viis inimest viidi haiglasse, lisas Kiper.

Putin: Venemaa alustas Harkivile pealetungi, et pommitamine peatada

Venemaa alustas eelmisel nädalal Harkivi oblastis maismaapealetungi, et peatada piiriülesed rünnakud, kuid Harkivi linna ei ole tal praegu kavas vallutada, väitis reedel Vladimir Putin.

"Mis puutub Harkivi rindel toimuvasse, siis see on nende süü, sest nemad pommitasid piirialade elurajoone ja pommitavad neid endiselt," ütles Hiinat külastav Putin Vene ajakirjanikele.

"Ja ma olen avalikult öelnud, et kui see jätkub, oleme sunnitud looma julgeolekutsooni," lisas ta.

Ukraina hakkab vange rindele lubama

Ukraina president Volodõmõr Zelenski allkirjastas seaduse, mille järgi võib süüdimõistetuid tingimisi vabastada, kui nad nõustuvad lepingu alusel sõjaväeteenistusse minema.

Teadupoolest lubas ülemraada 8. mail vabastada süüdimõistetuid mobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal tingimisi, kui nad nõustuvad lepingu alusel sõjaväeteenistusse minema.

Kriminaal-, kriminaalmenetluse-, kriminaaltäitevseadustiku ja muude seaduste muutmise seadusega luuakse süüdimõistetud isikute karistuse kandmisest tingimisi vabastamise võimalus, et nad saaksid  osaleda otseselt Ukraina kaitses, kaitsta selle sõltumatust ja terviklikkust.

Kohtud võivad oma otsusega vabastada tingimisi isikuid, kes kannavad vabaduse piiramise või vangistuse vormis karistust, et nad saaksid lepingu alusel sõjaväeteenistusse minna.

Samas näeb eelnõu ette, et tingimisi vabastamist ei kohaldata isikute suhtes, kes on süüdi mõistetud Ukraina riigi julgeoleku vastastes kuritegudes, kahe või enama isiku tahtlikus mõrvamises või vägistamises.

Eelnõu kohaselt peab süüdimõistetu tingimisi vabastamise arutamiseks esitama kohtule väeosa ülema kirjaliku nõusoleku.

Harkivi pommitamises hukkus kolm inimest

Venemaa rünnak Harkivile juhitavate õhupommidega tappis vähemalt kolm ja vigastas 28 inimest, teatasid kohalikud võimud.

Mida pommidega rünnati, pole veel teada. Hukkunu ja vigastatud on tsiviilisikud.

Venemaa teatel tungivad tema väed Kirde-Ukrainas edasi

Venemaa teatas reedel, et tema väed jätkavad edasitungi Kirde-Ukrainas ja on vallutanud nädalaga Harkivi oblastis 12 küla.

"Põhja grupi üksused vallutasid nädala jooksul 12 Harkivi oblasti asulat ja jätkavad tungimist sügavale vaenlase kaitsesse," väitis Vene kaitseministeerium.

Zelenski: esimest korda pole teateid suurtükimürskude puudusest

Esimest korda pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust ei ole ükski Ukraina brigaad teatanud suurtükimürskude puudusest, ütles president Volodõmõr Zelenski 16. mail ajakirjanikele. "Ja seda on juhtunud viimased kaks kuud," ütles ta, lisades, et kõigil on veel palju tööd teha.

Talvekuudel kannatasid Ukraina relvajõud suurtükimürskude puuduse küüsis, seda suures osas USA sõjalise abi hilinemise tõttu.

Jaanuaris ütles Ukraina kaitseminister Rustem Umerov, et Ukraina ei suuda päevas tulistada rohkem kui 2000 mürsku, mis on umbes kolmandik Venemaa keskmisest päevas kasutatud mürskude kogusest.

Pentagon: Washington ei ole muutnud oma seisukohta tarnitud relvade kasutamiseks Venemaal asuvate sihtmärkide ründamiseks

Washington ei ole muutnud oma seisukohta Ukraina võimalike rünnakute suhtes USA tarnitud relvadega Venemaa territooriumil isegi pärast seda, kui Venemaa alustas pealetungi Harkivi oblastis, ütles Pentagoni pressiesindaja Sabrina Singh 16. mail pressibriifingul.

USA ametnikud on korduvalt öelnud, et nad ei toeta ega julgusta Kiievit andma lööke Venemaa territooriumile USA tarnitud relvadega, samal ajal kui Ukraina ametnikud üritavad väidetavalt veenda Washingtoni seda keeldu tühistama.

"Usume, et varustust, mida me Ukrainale anname, ja mida teised riigid Ukrainale annavad, tuleks kasutada Ukraina suveräänse territooriumi tagasivõtmiseks," ütles Singh ja lisas, et USA on esitanud oma taotlused selle kohta avalikult.

Singhi sõnul arutas Pentagoni juht Lloyd Austin oma Ukraina kolleegi Rustem Umeroviga, kuidas Ukraina saab kõige paremini kasutada neile antud relvi. "Ja me usume, et see jääb Ukraina territooriumile," ütles pressiesindaja.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles 16. mail, et ta usub, et "keeldusid ei tohiks olla, sest tegemist ei ole Ukraina pealetungiga, mis kasutab lääne relvi Venemaa territooriumil. See puudutab kaitset."

President märkis ka, et Venemaa on rajanud oma pool piiri "halli tsooni", kust nad "arusaadavatel põhjustel" tsiviilelanikkonna välja ajasid.

USA välisminister Antony Blinken ütles 15. mail, et Kiiev "peab ise otsustama," kuidas kasutada USA-st tarnitud relvi, kuid kordas, et Washington ei ole lubanud ega julgustanud lööke väljaspool Ukrainat.

Meedia: Ukraina ründas öösel droonide ja rakettidega Novorossiiski sadamat

Mitmed Ukraina kui ka Venemaa meediakanalid teatasid, et Ukraina reede varahommikul rünnaku Venemaal Krasnodari krais asuvale Novorossiiski sadamale.

Droonid ja raketid tabasid 17. mai varahommikul Venemaal Novorossiiskis asuvat naftatöötlemistehast ja meresadamat, põhjustades plahvatusi ja elektrikatkestusi, vahendas Vene Telegrami uudistekanal Astra.

Kohalikud elanikud teatasid, et kuulsid Novorossiiskis öösel vähemalt kaheksat plahvatust.

Rakett tabas Novorossiiski sadamat ja põhjustas tulekahju, teatasid kohalikud elanikud.

Kohalike elanike sõnul tabas rünnak ka linna naftataristut. Rünnati nii Novorossiiski naftaterminali kui ka Transnefti terminali.

Väidetavalt kaotas Novorossiiski rünnakute käigus elektrivoolu.

Novorossiiski sadam asub Venemaal Musta mere rannikul Krasnodari krai lõunaosas.

There has been a large air and naval kamikaze drone attack on the main naval base of the Russian Black Sea Fleet in Novorossiysk by Ukraine

At least 35 explosions have been heard. Damage has been confirmed, and more information about the attack on the port is being clarified pic.twitter.com/cVhbV2rla7

— Ukraine Battle Map (@ukraine_map) May 17, 2024

BREAKING:

Large Ukrainian aerial and naval drone swarm strike on the Russian Black Sea Fleet in the Russian port of Novorossiysk

20+ explosions reported pic.twitter.com/qUtbQN2bkY

— Visegrád 24 (@visegrad24) May 17, 2024

This cold and sad morning just became a little better.

1 video: Oil refinery in Tuapse
2 video: Russian port in Novorossiysk pic.twitter.com/AcjCStIvOl

— Victoria (@victoriaslog) May 17, 2024

Ukraina korraldas droonirünnakuid mitmele Musta mere sadamalinnale

Ööl vastu 17. mail toimunud Ukraina droonirünnakud okupeeritud Krimmi Sevastopoli sadamalinnale kahjustasid alajaama, põhjustades elektrikatkestusi, mille tõttu okupatsioonivõimud sulgesid koolid.

Kümned mehitamata Ukraina õhusõidukid ja mereväe droonid võtsid 17. mai varajastel tundidel sihikule Sevastopoli ja selle lähedal asuva Balaklava, väitis Telegrami vahendusel Sevastopoli okupatsioonivõimude juht Mihhail Razvožajev.

Allatulistatud droonide tükid tabasid Sevastopoli alajaama, ütles Razvožajev. Alajaama seadmed tuli välja lülitada, mis põhjustas elektrikatkestusi.

Hiljem teatas Razvožajev, et alajaama taastamiseks kulub vähemalt päev ja linn peab remontimise ajaks sisse viima voolukatkestused.

Samuti teatasid Krasnodari piirkonna ametnikud, et võimudel õnnestus peatada tulekahju Venemaa Tuapse naftatöötlemistehases, mis puhkes pärast Ukraina droonirünnakut.

Esialgsetel andmetel kannatanuid ei ole, lisasid nad.

Ukraine hit another oil refinery in Tuapse, Russia-occupied Circassia. pic.twitter.com/BjjsFmexhU

— Sergej Sumlenny, LL.M (@sumlenny) May 17, 2024

Venemaa väitel lasid nad reede varahommikul alla üle 100 drooni

Kreml väitis, et hävitas 17. mail Ukraina ulatusliku droonirünnaku käigus üle 100 õhu- ja mereväe drooni.

Telegrami postituses väitis Venemaa kaitseministeerium, et 102 õhu- ja kuus mereväe drooni on kinni peetud või hävitatud. Ministeerium ei teatanud kahjudest ega ohvritest.

"Õhutõrjesüsteemid hävitasid ja pidasid kinni 51 UAV-d Krimmi poolsaare territooriumi kohal, 44 UAV-d Krasnodari krai territooriumi kohal, kuus UAV-d Belgorodi oblasti territooriumi kohal ja ühe UAV-d Kurski oblastis," kirjutas ministeerium.

Samuti teatas ministeerium Mustal merel kuue mehitamata paadi hävitamisest.

Neid väiteid ei ole võimalik kontrollida. Venemaa võimud väidavad regulaarselt, et on Ukraina rakette ja droone alla lasknud ilma kahjudest teatamata, kuigi aeg-ajalt ilmub hiljem teateid, mis näitavad sõjalisi sihtmärke või infrastruktuuri, mis näivad olevat löögi saanud.

Harkivis lõppes reede varahommikul rekordiliselt pikk õhuhäire

17. mail kella 1 paiku öösel tühistati lõpuks Harkivi oblastis õhurünnakuhoiatus pärast seda, kui ametnikud teatasid arvukatest Venemaa droonirünnakutest ja ballistiliste rakettide ohust, vahendas The Kyiv Independent.

Õhuhäire kestis üle 16,5 tunni, mis on pikim alates Venemaa täismahulise sissetungi algusest 2022. aasta veebruaris.

Õhuhäire ajal registreeriti kuus plahvatust. Ohvritest teateid ei ole olnud.

Harkivi oblasti kuberner Oleh Syniehubov kinnitas, et üks droonirünnakutest põhjustas tulekahju Harkivi Kholodnohirskyi rajoonis.

NYT: NATO liikmesriigid kaaluvad sõjaliste instruktorite saatmist Ukrainasse

Mitmed NATO liikmesriigid arutavad võimalust saata Ukrainasse sõjalisi instruktoreid või töövõtjaid, et nad koolitaksid Ukraina vägesid ja abistaksid varustuse remontimisel, kirjutas New York Times.

Ukraina on palunud USA-l ja teistel NATO riikidel aidata välja õpetada 150 000 sõdurit.

USA näib siiski kõhklevat, peamiselt instruktorite vastu suunatud rünnakute ohu tõttu, mis võib käivitada NATO vastastikuse kaitse klausli.

Mõned ametnikud soovitasid jätkata Ukraina sõdurite koolitamist Saksamaal ja Poolas, nagu on ka varem tehtud. Selline lähenemine hõlmab aga märkimisväärsel hulgal vägede transportimist ning sellega kaasnevaid logistilisi väljakutseid.

Mitmed NATO riigid, sealhulgas Suurbritannia, Saksamaa ja Prantsusmaa, kaaluvad Ukrainasse kaitsetöövõtjate lähetamist, Valge Maja vaatab aga läbi USA kaitsetöövõtjate Ukrainas tegutsemise keelu.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga üle 1400 sõduri

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 489 870 (võrdlus eelmise päevaga +1410);

- tankid 7547 (+18);

- jalaväe lahingumasinad 14 552 (+14);

- suurtükisüsteemid 12 603 (+38);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1071 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 800 (+2);

- lennukid 353 (+2);

- kopterid 326 (+1);

- strateegilised ja taktikalised droonid 10 073 (+45);

- tiibraketid 2200 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 17 104 (+56);

- laevad / paadid 26 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 2069 (+7).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.