Riigikontroll: killustatud süsteem jätab erivajadusega inimesed sageli abita

Sotsiaalministeerium peaks hoolekandesüsteemi ümber korraldama, nii et erivajadusega inimest ei jooksutataks eri asutuste vahel, vaid spetsialist suunaks ta ise õigesse kohta, sest praegu jäävad inimesed sageli abita, leidis riigikontroll neljapäeval avaldatud ülevaates.
Riigikontrolli ülevate kohaselt on erivajadusega täiskasvanud abi otsimisel üksi jäetud ning vajaks märksa selgemat juhendamist. Selleks peaks sotsiaalministeerium tunduvalt vähendama sotsiaalhoolekande süsteemi killustatust ja abivajajate asutuste vahel jooksutamist.
"Abi vajav inimene ei pea olema sotsiaalhoolekandesüsteemi eriteadlane," ütles riigikontrolör Janar Holm. "Kui inimene ei tea, milline abi on olemas, kust ja kuidas on võimalik seda saada, jääb ta sellest abist tõenäoliselt ilma."
Abi saamise korraldus jaguneb tervishoiu-, sotsiaalhoolekande- ja töövõimesüsteemide vahel. Sarnaste nimedega teenuseid pakutakse kolmest eri süsteemist erinevatel tingimustel ja osalt kattuvale sihtrühmale. Ka abiandjatel ei ole ühtset ülevaadet inimese tegelikest vajadustest ja talle juba pakutud abist.
"Sotsiaalministeeriumil tasuks sotsiaalhoolekanne ümber korraldada nii, et mitte erivajadusega abivajaja ei pea otsima oma teed süsteemi eri lülide vahel, vaid väljaõppega spetsialist, kel on ka ligipääs asjakohasele infole, suunab ta vajalikku kohta," sõnas Holm.
Riigikontroll leiab, et abi leidmise teekonda aitaks lühendada see, kui kaks sarnast ja paralleelset süsteemi – töövõime hindamine ja puude tuvastamine – liidetakse ühtseks tegutsemisvõime hindamiseks.
Üks probleeme on ka see, et abi ja toetuste saamiseks peab inimene laskma oma olukorda korduvalt hinnata, kuid pakutav abi ei muutu neile korduvatele hindamistele vaatamata tema vajadustele vastavamaks. Hinnatakse pigem seda, kas inimese olukord vastab toetuse või teenuse saamise tingimustele.
Riigikontrolli hinnangul tuleks välistada olukord, et inimene peab esitama omavalitsusele andmeid, mille ta on riigile juba esitanud, sest oma olukorra korduv kirjeldamine ja mitmete taotluste esitamine ei ole inimese väärikas kohtlemine.
Riigikontroll leiab, et eraldi tähelepanu alla tuleks võtta inimeste abini jõudmise teekond, sest see on osa riigi toest.
Samuti selgus ülevaate tegemise käigus, et ehkki sotsiaalministeerium on parasjagu kavandamas sotsiaalhoolekandes mitmeid väiksemaid muudatusi, pole ta võtnud ette reforme, mis aitaks süsteemi olulisemalt ümber korraldada.
Toimetaja: Karin Koppel








