Mõte mõjutada paadunud liiklusrikkujaid läbi veapunktisüsteemi jõudis Eestisse juba läinud sajandil. Üheksakümnendate lõpus ütles toonane teede- ja sideminister Raivo Vare riigikogu kõnepuldis, et korduvrikkujad on Eesti liiklusohutuse seisukohast üks kõige suuremaid probleeme. "Menetlemine üksikjuhtumite kaupa on tekitanud olukorra, kus need, kelle materiaalsed võimalused seda lubavad, võivad julgelt rikkumispraktikat jätkata," sõnas Vare.

Veapunktisüsteemile vastu seisnud saadikud kurtsid, et süsteem mõjutab ka neid, kes aeg-ajalt või kogemata liikluseeskirja rikuvad. Mõni saadik kartis ajastule omaselt, et süsteem suurendab korruptsiooniriski, mõni pelgas, et kasvama hakkab kohtute töökoormus. Paljud leidsid, et tegelema peaks pigem raskemate rikkumistega.

Vare pakutud eelnõu riigikogu ei läbinud kuid järgmised veerandsada aastat rändas mõte ühest arengukavast teise. Poolt- ja vastuargumendid pole vahepeal suurt muutunud.

Michal tegi politseile üllatuse

Tänavu jaanuaris kogunes taas valitsuse liikluskomisjon. Koosolekul küsis küsis siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits kliimaminister Kristen Michali käest, mis seisus veapunktisüsteemiga ollakse.

"Veapunktisüsteemi me ei rakenda, kuid väljatöötamisel on raskeid rikkumisi toimepanijate mõjutamise süsteem," vastas Michal.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev uuris seepeale, miks riik veapunktisüsteemiga edasi ei lähe. "Poliitiline konsensus puudub," vastas minister.

Kliimaministeeriumi liikuvuse asekantsler Sander Salmu ütles ERR-le, et seni kavandatud veapunktisüsteemi oleks mõjutanud veerandit kõigist juhtidest.

"Ma arvan, et see signaal meie tänasele liikluspildile ei vasta," sõnas Salmu ja märkis, et elanike arvu arvestades oli 2022. aastal Eestist vähem liiklussurmasid ainult viies Euroopa Liidu riigis. "See oleks liiga suur lähenemine ja liiga suur hõlmatus."

Kliimaministeerium keskenduks rasketele liiklusrikkumistele

2021. aastal valmis toonases majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis veapunktisüsteemi eelnõu kavand, mille järgi jagatuks punkte vastavalt rikkumise raskusele. Kuue punkti täitumisel oleks rikkujad suunatud erinevatele koolitustele ja 12 punkti peatanuks juhtimisõiguse.

"Iga autojuht, kes korra kiirust ületab ei peaks ennast tundma ohustatuna, et ta on kuskil riiklikus süsteemis järelevalve all," ütles Salmu ja kordas: "See sõnum, et meil on 165 000 rikkujat, kes nüüd on veapunktisüsteemis, ma arvan, et see ei ole õige lähenemine."

Uus plaan, ehk raskete liiklusrikkujate mõjutamise programm peaks eelnõu väljatöötamiskavatsuseks vormuma veel enne juuni lõppu.

Praegu käivad Salmu sõnul arutelud, missugused liiklusrikkumised inimese programmiga liidaks.

"Eesmärk on mõjutada neid inimesi kas läbi rehabilitatsiooni või täiendavate koolituste," selgitas Salmu ning lisas, et taolised vahendid on ka täna olemas. "Lihtsalt me võib-olla keskendume ka neile, kes täna ei jõua sinna süsteemi aga kes peaksid jõudma tänu oma raskete rikkumiste toimepanemisele."

PPA: tänased reeglid paadunud rikkujate vastu ei aita

Salmu märkis, et riigil on juba täna olemas vahendid nende inimeste jaoks, kes süstemaatiliselt kergemaid liiklusrikkumisi viljelevad. "Süsteem, mis täna on, jääb ju ka edaspidi alles," sõnas Salmu.

Politseikolonelleitnat Sirle Loigo aga ütles, et tänasest süsteemist ei piisa. Ta meenutas, et politsei saadab jõulude ajal musti jõulukaarte neile, kes aasta jooksul vähemalt neljal korral rikkumiselt tabati.

"Meie TOP-rikkujatel on rikkumistenumber kahekohaline," ütles Loigo. "Ja meil tegelikult ei ole riigis mitte ühtegi meedet, mis aitaks parandada nende inimeste liikluskäitumist, sest lühimenetlustes on karistusena ette nähtud ainult rahatrahv."

Loigo märkis, et väiksematest rikkumistest saavad alguse suuremad. "Inimene, kes igapäevaselt liiklusreegleid rikub, põhjustab varem või hiljem sellise õnnetuse, mis lõppeb kellelegi väga traagiliste tagajärgedega," ütles Loigo.

Rasketele liiklusrikkumistele reageerib riik juba praegu mitmel viisil. "Roolijoodikutele on meil olemas rehabilitatsiooniprogramm, ka algajatele juhtidele, kes panevad toime raske rikkumise, on meil rehabilitatsiooniprogramm. Sanktsioonidena nähakse meil raskete rikkumiste eest ette juhtimisõiguse äravõtmist, vajadusel aresti. Me räägime ka sõidukite konfiskeerimisest," loetles Loigo. "Tegelikult meil täna rasketele rikkujatele on riigis meetmed olemas."

Vastuseks Salmu toodud argumendile, et veapunktisüsteem hõlmaks 165 000 liiklejat, sõnas Loigo, et lubadest jääks taolise süsteemi najal ilma kaheksa kuni üheksa tuhat inimest. "See protsent mootorsõidukijuhtidest ei ole tegelikult väga suur," ütles politseiametnik.

2021. aastal lubas MKM, et veapunktisüsteemi käivitamisega õnnestuks Eestis viie aasta jooksul ära hoida kuni 250 inimkannatanuga liiklusõnnetust, 2761 inimesel tervisekahjustuse tekkimine ning säästetakse kuni 142 inimelu.

Missuguseid tulemusi võiks oodata kliimaministeeriumi uuest lähenemisest, selgub Salmu sõnul siis, kui väljatöötamiskavatsus valmis saab.