Seni on tõukerataste normkiirus Tallinnas olnud 25 kilomeetrit tunnis, erandiks reede ja laupäeva õhtu. Nimelt langetas Bolt juba üle-eelmisel aastal tõukerataste piirkiirust nendel õhtutel kolmandiku võrra ehk 25 kilomeetrilt tunnis 17 kilomeetrile tunnis.

Tallinna linnavalitsus ja politsei on soovitanud ka Bolti konkurendil Tuulel reede ja laupäeva õhtutel tõukerataste kiirust alandada, et liiklusõnnetuste arvu vähendada. Ettevõtte tegevjuhi Raivis Ozolinsi kinnitusel on see nüüd ka plaanis – kiirus väheneb 20 kilomeetrini tunnis.

Bolt katsetas eelmisel aastal politsei soovitusel südalinnas viiendiku võrra madalamat sõidukiirust ehk 20 kilomeetrit tunnis. Tavakiirusel sai siis sõita vaid hästi välja ehitatud jalgrattataristu lähedal. Bolti valitsussuhete Baltikumi juht Henri Arras ütles, et arutluse all on olnud ka see, et vähendatud kiirus südalinnas võiks kehtida ka sellel aastal ning see peaks olema turuülene kokkulepe.

See tähendab, et mõttega peaks kaasa tulema ka Tuul. Just Tuule otsusest sõltub Bolti esindaja sõnul suuresti see, kui kiiresti nemad lubavad sel aastal kesklinnas inimestel oma tõukeratastega sõita.

"Kõigepealt me ootame ära, kuidas otsustavad teised turuosalised (Tuul – toim.) ning politsei ja kohalik omavalitsus," ütles Arras.

Tuule tegevjuht Ozolins ütles, et Tuul eelmisel aastal vähendatud kiiruse projektiga kaasa ei tulnud ning ei plaani kiirust kesklinnas ka sel aastal vähendada.

Tema sõnul peitub põhjus tõsiasjas, et sellel puuduks mõju: nimelt näitab politsei liiklusõnnetuste statistika, et tõukeratastega seotud liiklusõnnetused vähenesid eelmisel aastal nii Boltil kui ka Tuulel, olenemata sellest, milline oli tõukerataste maksimaalne lubatud kiirus kesklinnas.

"2023. aasta statistika on langeva trendiga. Seetõttu me ei näe ka põhjust, miks me peaks kesklinnas kiirust vähendama. Niiviisi me karistaksime neid inimesi, kes sõidavad korralikult," lausus Ozolins.

Mullu katsetatud parkimistaskute süsteem laieneb

Tallinn viis eelmisel aastal kesklinnas koos Bolti ja Tuulega läbi katseprojekti, kus kindlates kohtades tohtisid inimesed tõukerattaid jätta vaid selleks spetsiaalselt ettenähtud aladele ehk parkimistaskutesse. Sellised taskud paiknesid Maakri, Sibulaküla, Tatari, Tõnismäe ja Kassisaba asumis.

Neid alasid oli 126 ning need olid välja toodud nii tõukerattarakenduses, kui ka linnaruumis – asfaldil. Kui ratas jätta parkimistaskust kaugele, näiteks kümmekonna meetri kaugusele kõnniteele, siis ei lubanud rakendus tõukeratast tagastada.

Tallinna abilinnapea Vladimir Sveti sõnul osutus see projekt edukaks ning linnal on plaan ärgitada ettevõtjaid seda parkimiskorda laiendama.

"Me suutsime näidata, kuidas on võimalik muuta linnaruum jalakäijatele turvaliseks. Selle parkimissüsteemiga said inimesed arvestada, et tõukerattad ei hakka vedelema igal pool, vaid hakkavad vedelema kindlates kohtades, kust neid saavad kliendid rakendusest lihtsalt üles leida," lausus Svet.

Ta lisas, et praegu ongi Tallinn arutamas tõukerattaettevõtetega, kas ja millisel määral tuleks kõne alla parkimistaskute süsteemi laiendamine.

"Ma usun, et juba paari nädala jooksul saab see otsus lõplikult vastu võetud," ütles Svet.

Tuul tuleb Tallinnas sellel aastal tänavatele kuni 2000 tõukerattaga. Tuule tegevjuht ütles, et seda on natuke rohkem kui eelmisel aastal, kuid ta ei täpsustanud, kui palju rohkem. Ozolinsi sõnul oli Tuule kogemus parkimistaskute süsteemiga positiivne.

"Miks ta hästi töötas, oli see, et need lubatud parkimiskohad olid kesklinnas teineteisele väga lähedal. Neid oli kokku 120-130 ja see ei mõjutanud suurelt tõukerataste kasutajate kogemust. Tagasiside nii tõukerataste kasutajate kui ka ülejäänud rahva poolt, kes tõukerattaid ei kasuta, oli positiivne. Kesklinn nägi ilusam välja," ütles Ozolins.

Henri Arras ütles, et parkimistaskute süsteem on end päris hästi tõestanud.

"Me küll näeme, et sel on kasutajatele teatud mõju. Arusaadavalt teeb see natuke ebamugavamaks teenuse kasutamise, aga üldiselt on ikkagi mõistlikult hästi vastu võetud ka kasutajate poolt. Selle eelduseks ongi eelnevalt piisavalt hästi kaardistatud parklate võrgustik," lausus Arras.

Ozolins ütles, et sel aastal peaks sarnane süsteem tulema Kadriorgu, aga linnaga koos on kaalumisel ka Telliskivi asum.

Ka Arrase sõnul laieneb parkimisalade võrgustik kindlasti, aga kuhu, selgub tema sõnul eeskätt arutelude tulemusel.

"Me teeme seda vajaduspõhiselt ehk siis sõltuvalt sellest, kus piirkonnas on liiklus tihedam ja seetõttu ka vajadus suurem, seal me seda piirkonda laiendame," lausus ta.

Bolt plaanib tõukerattad tuua uutesse linnadesse, Tuul kaalub Pärnut

Arras lausus, et eelmisel aastal oli Boltil tõukerataste teenus Eestis saadaval 14 linnas ning tänavu on plaan linnade nimistut laiendada. Kuhu plaanitakse laiendada, ta ei avaldanud, sest kõnelused kohalike omavalitsustega alles käivad.

Tuule tõukerattaid saab laenutada vaid Tallinnas. See, kas neid saab tulevikus näha ka Pärnus, on Ozolinsi sõnul veel lahtine.

Nii Bolt kui ka Tuul kinnitasid, et sellel aastal ei plaani nad tõenäoliselt uue tõukerattamudeliga välja tulla.

Boltil on plaan tõukerattad tänavaile tagasi tuua hiljemalt märtsis. "Teeme seda kohe, kui ilm võimaldab," ütles Arras.

Abilinnapea Svet ütles, et praegu ei anna seadus tegelikult Tallinnale õigust midagi otseselt tõukerattaettevõtjatele ette kirjutada või neid kuidagi sundida.

"Ei ole normaalne, et kohalikel omavalitsustel puudub sisuliselt võimalus tegeleda efektiivselt liikluskorraldusega," ütles Svet.

Ta lisas, et suuresti on seni koostöö osapoolte vahel sujunud seetõttu, et tegu on Eesti ettevõtetega, kes saavad ka ise aru, et see on nende endi huvides, et tõukerattad ei ohustaks jalakäijaid.

"Praegu see koostöö toimib ning loodan, et see jätkub sama konstruktiivselt," ütles ta.