Rahuaja NATO ülesannete hulka kuuluvad lisaks õhuturbemissioonidele NATO alalised mereväeüksused ja NATO mitmerahvuselised lahinguüksused ehk maaväed, mis on viimastel aastatel paigutatud NATO kaheksasse idapoolsesse liikmesriiki, vahendab Helsingin Sanomat.

NATO-l on õhuturbemissioonid Eestis, Lätis, Leedus, Islandil, Rumeenias, Bulgaarias ja Poolas.

Balti riikide õhuturbega on liitlased tegelnud vahetustega, sest neil riikidel puuduvad oma hävituslennukid. Islandi õhuruumi on turvatud hooajaliselt.

NATO liitlased on toetanud ka Rumeenia ja Bulgaaria õhuturbevõimekust pärast Krimmi okupeerimist Venemaa poolt. Poolasse on saadetud täiendavad lennukid.

Rumeenias teostatakse õhuturvet Fetesti õhuväebaasist. Viimasel ajal on Rumeenias õhuturbega tegelenud Türgi ja Saksamaa. Mõlemad saatsid novembris Rumeeniasse neli oma hävituslennukit.

Varem avalikustatud andmete järgi eeldatakse, et Soome osaleb ka alaliste mereväeüksuste operatsioonides, kuid praeguses etapis mitte lahingujõududes.

Soome kaitseminister Antti Häkkänen on varem avalikkuses rääkinud näiteks reservväelaste teenistustingimustest, mis pole veel selged. Kui Soome saadaks missioonidele suurema hulga maavägesid, oleks vaja reservväelasi.