"President on tõepoolest siin asunud väga selgelt opositsiooni toetama," ütles Kallas neljapäeval ERR-ile.

"Võib-olla peaksime me ka rohkem presidendi poole palvetega pöörduma, sest see seis, mis riigikogus on, ei ole kuidagi meie tekitatud. Riigikogu tööd takistab opositsioon, see on demokraatia usaldusväärsuse õõnestamine ja see ei ole mitte kellegi huvides ja see ei ole ka kuidagi põhiseaduspärane," lisas peaminister.

Karis ütles neljapäeval ERR-ile, et talle ei meeldi, kui kõiki seadusi hakatakse riigikogus usaldushääletusega vastu võtma ning ta võib nende väljakuulutamisel lisaks vastavusele põhiseadusega kontrollida ka seda, kas eelnõu on vajalik riigieelarve vastuvõtmiseks.

"[Usaldushääletusega seotus] ei saa olla ainult põhjuseks, põhjuseks saab olla see, kas nad on näiteks seotud, antud juhul eelarvega või siis nad on põhiseadusega vastuolus," ütles Karis vastuseks ERR-i küsimusele, kas ta hakkab riigikogus vastu võetud seadusi tagasi lükkama põhjendusel, et nad on seotud usaldushääletusega.

"Usaldusega sidumine on seaduses ettenähtud tööriist, mida valitsus saab kasutada obstruktsiooni lõpetamiseks. Me ei tee seda kergekäeliselt, aga me peame saama valitseda, sellepärast, et valitsus on täidesaatev võim ja meil peavad olema need hoovad," kommenteeris Kallas. "Ma siiski loodan, et kõik käituvad põhiseadusest lähtuvalt. Kui president lükkab midagi tagasi, siis see peab olema põhjendatud põhiseadusega," lisas ta.

Kallas kommenteeris teemat ka valitsuse pressikonverentsil.

"Haugutakse täiesti vale puu all. Usaldusega sidumine on tagajärg sellele, et riigikogu töö on halvatud ja valitsus peab saama teha otsuseid. Selle jaoks on see tööriist ette nähtud. Ei ole põhiseaduses sellist kohta, kus president saaks öelda, et need asjad te võite siduda ja need ei või," ütles peaminister.

Kallas rõhutas, et kui täiemahuline obstruktsiooni jätkub, siis seadustes ette nähtud vasturavim ongi usaldusega sidumine. "President saab tagasi lükata otsuseid, mis ei ole põhiseadusega kooskõlas. Seda peab põhjendama, konkreetselt, millise põhiseaduse sättega me vastuollu läheme. Kui parlamendi töö on täiesti umbes, kas meie peaksime istuma käte peal ja mitte tegema ühtegi otsust, mida on vaja normaalseks valitsemiseks, või kasutama seda tööriista, mis on meile ette nähtud, et saada ummikseisust kuidagi üle?" küsis Kallas.

Kui valitsus seob tema poolt algatatud eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega enne eelnõu teist lugemist, võtab ta üle juhtivkomisjoni töö ja riigikogu esimees edastab valitsusele kõik eelnõule esitatud muudatusettepanekud. Seejärel koostab valitsus eelnõu uue teksti, muudatusettepanekute loetelu ja seletuskirja.

Eelnõu arutamisel muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda ning eelnõu läheb lõpphääletusele. Kui riigikogu usaldusküsimusega seotud eelnõu vastu ei võta, tingib see valitsuse tagasiastumise.

Kallas teatas neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et valitsus seob usaldushääletusega veel kuus riigieelarvega seotud eelnõu, mis jõuavad valitsuse ettepaneku järgi parlamendis lugemisele detsembri teisel nädalal.

Riigikogu võttis vastu neljapäeva kestnud ööistungil vastu neli valitsuse usaldusküsimusega seotud seadust. Veel kolme usaldusküsimusega seotud eelnõu arutelu lükkus tööaja lõppemise tõttu neljapäevase istungi päevakorda.