Omavalitsuste huvi lammutustoetuse vastu on kahanenud

Alates 2015. aasta veebruarist on avatud riiklik lammutustoetuse meede, mida kohalikud omavalitsused saavad kasutada munitsipaalomandis hoone lammutamiseks või lammutuskulude katmiseks. Kui 2015. aastal esitati hoonete lammutamiseks Kredexile veidi üle 30 taotluse, siis igal järgneval aastal on tatoluste arv vähenenud.
Kredexi toetuste haldur Kersti Saar nimetas ühe põhjuse, miks riigi pakutav lammutustoetus pole kohalike omavalitsuste seas populaarne. Nimelt 2015. aastast kuni selle aasta septembrikuuni sai lammutustoetust taotleda ainult munitsipaalomandis olevate elamute lammutamiseks.
"Kohalike omavalitsuste omandis olevaid mitte kasutuses olevaid elamuid jääb järjest vähemaks või siis on kohalikel omavalitsustel raske saada seda nii öelda kasutuskõlbmatut elamut enda omandisse. Siis sellepärast on taotluste maht jäänud natukene väiksemaks," selgitas Saar.
Saare sõnul on siiski lootust, et olukord läheb paremaks, sest septembri lõpus muudeti lammutustoetuse tingimusi nii, et lisaks elamute lammutamisele saab toetuse abil lammutada ka muid hooneid. Septembri lõpust praguseni on laekunud kaks avaldust mitte elamuks mõeldud hoone likvideerimiseks. Sel aastal kokku on lammutustoetust taotletud aga 15 objekti koristamiseks.
Vähene huvi Kredexi toetuse vastu ei tähenda aga, et kohalikel omavalitsustel poleks üldse huvi vanadest, lagunenud hoonetest vabanemiseks. Nii näiteks on loodud Türil valla enda lammutustoetus. Sarnane plaan on ka Elva vallal, kus praegu on avalikul arutelul Elva valla lammutustoetuse taotlemise korra eelnõu.
"Eelnõu mõte on siis selles, et nii mõneski paigas üle valla võib esineda selliseid avaliku ruumi risustavaid hooneid, mida võib-olla omanik sooviks lammutada, aga vahendeid selleks napib, et vallavalitsuse poolt saame siis toetada seda teatud mahus," selgitas valla arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Kertu Vuks.
Vuks ütles, et tegemist on Kredexist eraldiseisva toetusega:
"See lammutustoetus tuleb Elva valla eelarvest ja see on mõeldud nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele, sõltumata siis selle hoone endisest kasutusotstarbest. Nii palju, kui mina olen Kredexi meetmega kursis, siis seal on väga spetsiifilised tüübid, mille jaoks seda antakse, seda lammutustoetust, aga Kredex on ka alati variant, et meie soovisime seda Kredexi toetust nagu laiendada oluliselt."
Toetuse määr sõltub iga-aastaselt valla eelarvest, aga kuni 50 protsenti lammutuse kogumaksumusest on vald nõus lammutustoetuse raames katma. Toetuseks antav raha võib kasutust leida nii hoone lammutamise projekteerimiseks, hoone lammutamiseks kui ka lammutustegevuse tagajärjel tekkivate jäätmete utiliseerimiseks.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi








